Pehmete toolide iseärasus on vedrude olemasolu. Et kindlustada vetruvus ja pidev kuju remonditaval pehmel osal – on vajalik vedrude ümbersidumine s.t. kinnitamine teatud asendis. Koonusvedrude ümbersidumine tuleb teostada nii, et nende rõngad kokku vajumisel, survestamisel ei puutuks üksteisega kokku, võiksid vabalt ja hääletult liikuda.
Koonusvedrude ümbersidumisel kasutatakse äärisaasasid, lihtsaid ja kahekordseid silmussõlmi (joon.31 a). Ümbersidumise puhul (süvisega punumine) sidumisnöör ääristatakse (tehakse silmused) vedru traadi ümber, saades liikuvad sõlmed, mis lubab vedrusid kokku vajutada ja paigaldada neid vajalikku asendisse. Vedrud, mis on paigutatud servadel, surutakse kokku 2/3 , keskmised ½ nende normaalsest kõrgusest. Äärise ümber sidumist teostatakse vedrudel toote vastaspoolelt enda suunas. Algul surutakse kokku kõik vedrude ristised read, siis – pikiread.
Vedrude asend kinnitatakse sõlmelise punumisena, mille puhul sidumisnöör seotakse vedrude keerdude külge liikumatu lihtsa või kahekordse silmussõlmega. Sidumisnööri otsad kinnitatakse istme raami külge.
Kokkusurumine ja sõlmpunumine teostatakse kas sidumisnööriga kahekordse pikkuse tagasikäiguga või sidumisnööri lõigetega, kokkupandud kahekordselt, kaheks läbikäiguks ühes suunas. On olemas erinevaid skeeme koonusvedrude sidumiseks vastavalt toote konstruktsioonile, vedrude arvule ja mõõtmetele. Harilikult vedrud seotakse risti, pikki ja diagonaalsuundades ning kinnitatakse igat vedrut kaheksa sõlmega (joon.31 b). Mõningatel juhtudel, nelja sõlmega vedrude korral, kasutatakse sidumisel ainult risti- ja pikkisuunda. Seejuures tehakse vahepealset sidumist ühe või kahe sidumisnööriga vedruridade vahel (joon.31 c d).
Istmevedrude esi ja külgmiste ridade ülemiste keerdude välisserva seotakse sidumisnööriga metallvarras ( vedrutraat ) diameetriga 5…6 mm.
Tooli istme restaureerimisel on näidatud biidermeieri stiilis tooli vedrutuse pehme osa taastamist ja rokokoo stiilis tooli istmeosa taastamist Toodud näites on kasutatud lihtsat vedrude sidumise viisi. Antud juhul iste – pehmeäärise eesmise käigu äärisega, vedrusid on täiendatud (tugevdatud ) metallvardaga, mis jälgib istmeraami välisserva kuju.
Kui istmes on kasutatud vedrusid, siis nende kõrgusest ( selle määrab keerdude arv ) sõltub rihmade paigutuse kõrgus. Vedrualused rihmad on mõeldud täiendava elastsuse saavutamiseks. Madalate vedrude korral kinnitatakse rihmad sara ülemise osa külge ( peale ). Kõrgete korral peavad vedrud asetsema sarjavööst seespool ja toetuma allapoole kinnitatud rihmadele. Mitte eriti suurte mõõtmetega vedrude alusrihmad kinnitatakse raami ülaserva võtetega, mida on kirjeldatud eespool.
Vedrud paigaldatakse rihmadele sellisel viisil, et nende ülemised sõlmitud otsad, oleksid pööratud istme tsentrisse (joon.32 a). Igat vedrut õmmeldakse eraldi kolmest neljast alumise rõnga punktist peene sidumisnööriga rihmade külge. Selleks kasutatakse kõverat nõela ja pikka sidumisnööri, mida ei katkestata ühelt vedrult teisele üleminekul. Peale seda kui on õmmeldud viimane vedru, sidumisnöör kinnitatakse tõmmitssõlmega ja lõigatakse üleliigne ära.
Sidumisnööri otsad kinnitatakse tooli külgsarja serva külge papinaeltega. Nööri otsad keerutatakse mitte veel sisselöödud naelte ümber poolteist ringi ja kinnitatakse , siis lüüakse naelad (joon.32 b) lõpuni sisse. Samasugusel viisil kinnitatakse nöörid tagasarjale, arvestades iga rea vedrude tsentrit (keskosa)
Ühe nööriotsaga tehakse vajumisega punumisi, tehes äärissõlmed kõikide vedrude ülemistel rõngastel risti ja pikisuunas. Nööri otsad peale vedrude vajutust (survestamist ) kinnitatakse naeltega vastaspoole sarjal.
Teise nööriotsaga samas korras seotakse silmus, fiksaatorsõlmedega äärissõlmede kohtades ja iga vedru keskel üheaegselt. Sidudes varbraami välimiselt poolelt (joon.32 c). Siis tehakse vahepealne põimimine. Seejuures on vajalik jõuda selleni, et kõik nöörid oleksid ühtlaselt pingul, et mitte üks nöör põimimisel ei lõdvestuks järgmise nööriga. Nöörid (sidumisnöörid) peavad olema tugevalt pingutatud ning sõlmed kõvasti seotud.
Järgmine operatsioon – vedruploki katmine kattekangaga (kotiriie), mida lüüakse sarjade ülemistele servadele papinaeltega (mõõtmetega 2×20 mm) või polstrinaeltega (mõõtmetega 1,8×20 mm) sammuga mitte vähem kui 50 mm. Peale kinnitatud kattekangas õmmeldakse nööriga või keerutatud sidumisnööriga (diameetriga 1,5…2 mm) mitte vähem kui kolmest kohast iga vedru ülemiste rõngaste külge (joon.32 d). Õmblemise kohtades sõlmed ja ülemineku sidumisnöör pingutatakse tugevalt sõlmest sõlmeni. Vedrude peale tõmmatud ja fikseeritud kattekanga peale, laotakse polstrimaterjali kiht (hobusejõhv v. mereheina), mille kinnitamiseks tehakse kangale eelnevalt teppimine keerutatud sidumisnöörist sammuga 250…300 mm. Teppimise alla asetatakse polstrimaterjal, laotades teda algul istme äärtele, siis keskele, formeerides tasase ja tiheda kihi kogu istme pinnal.
Laiali laotatud hobusejõhv kaetakse teise kihi kattekangaga, mida traageldatakse kotiriide külge, kattes vedrud või ajutiselt kinnitatakse papinaeltega v. fiksaator nõeltega sarjade külge. Peale seda õmmeldakse kattekiht läbi, lõpetades kattekangaste vahel, kaheotsalise nõela abil algul pikiäärt kaugusega servast 150…160 mm ja siis istme keskelt (joon.32 e). Teppimise samm peab olema 200…220 mm. Peale kattematerjali läbiõmblemist tõmmatakse naelad, fiksaator nõelad välja (mis ajutiselt kinnitasid vaheriiet) ja täiendavalt laotakse tema alla tihe kiht polstrimaterjali äärise, kandi moodustamiseks. Siis kattekiht pingutatakse ja lüüakse lõplikult kinni polstrinaeltega 2×20 mm sammuga 40…45 mm. Sõlmed peavad seejuures olema hoolikalt viimistletud ja tasandatud ja läbi õmmeldud sidumisnööriga.
Ettevalmistatud äärised, kandid õmmeldakse läbi (tepitakse) nagu on näidatud (joon.32 g), kaasa haarates ka esimesed keerud ja traadi sidumise vedrude äärmistes ridades. Teppimise samm on 20…25 mm. Tepitud ääris, kant peab olema tasane, tugev, ilma kuhjatiste ning lõtvuseta.
Edasi laotakse istmele vatikiht ning sellele puuvillriie või bjass, mida pingutatakse tugevalt ja õmmeldakse äärise, kandi külge niitidega või lüüakse kinni polstrinaeltega. Peale seda toode viimistletakse lõplikult ja siis tõmmatakse iste üle pealistuskangaga. Pealistuskangas peab olema pingutatud pehmele osale pidades kinni joonise sümmeetriast, ilma kortsudeta ja viltususeta, ümber keerates servadel ja kindlalt kinnitatud karkassi külge polstrinaeltega sammuga 20…30 mm, ilma allakeeramiseta külgeliimitud servadele. Pealistuse äär kaetakse dekoratiivse ääristusega, ilupael v. naelad. Restaureeritud tool on näidatud joon.33.
