See artikkel püüab vaadata mööbli, pehme mööbli polstri, madratsi, kattekanga ja erinevate täidismaterjalide arengut ja ajalugu. Aegade algusest kuni kaasaja tehnilisest arengust tulenevate võimalusteni. Määrata erinevatel ajastutel kastutatud materjalide omadused ja suundumusi ning moode. Paigutame mööbli ja materjalid vastavasse ajajärku ja interjööri. Kellel on kannatust ja huvi lugeda ,saab kommenteeritud ja piltidega illustreeritud ülevaate kõigis pealkirja ja lühikese sissejuhatuse märksõnadest.
Madratsi lühiajalugu
Madrats on alus või polster, mis tavaliselt asetatakse voodile ja millel magatakse.
Neoliitikum. Madratsid ja voodid võetakse kasutusele ning tõstetakse maapinnast kõrgemale selleks, et vähendada mustust ja hoiduda kahjuritest (närilistest ja putukatest). Esimesed madratsid koosnesid ilmselt lehtede, rohu või õlgede kuhjast, mis olid kaetud loomanahkadega.
3600 e Kr. Pärsias kasutatakse voodeid, millel on kitsenahast ümbrises vesi.
3400 e Kr. Egiptlased magavad kodude nurkadesse kuhjatud palmilehtedel.
200 e Kr. Iidses Roomas kasutatakse madratseid, mis koosnevad riidekot
tidesse pandud roost, heinast või villast; rikkamad
kasutavad sulgedest sisu.
15.saj. Renessanssajajärgul kasutatakse madratsite sisuks hernekaunu, õlgi, vahetevahel ka sulgi, mis on topitud jämedasse püüri ja kaetud velveti, brokaadi või siidiga.
16. ja 17.saj. Madratsid täidetakse õlgede või udusulgedega ja asetatakse voodile, mis koosneb puitraamist ning nöörist või naha rihmadest põimitud voodipõhjast.
Varane 18. saj. Madratsid täidetakse puuvilla või villaga.
18.saj keskpaik. Madratsite katete tegemisel kasutatakse kvaliteetsemat linast ja puuvillast riiet. Madrats saab parema kuju ja ääristuse, sisuks hakatakse kasutama looduslikke kiude nagu kookoskiud, puuvill, vill ja hobujõhv. Madratsid on osaliselt tepitud või nööbitavad, et kinnitada sisu katte külge, ja servad ääristatud.
1857.aastal 1857: The steel coil spring is invented and is first patented for use in chair seats.leiutatakse ja patendeeritaks terasest keerdvedrud . Mida algul kasutatakse toolide istmepolstri valmistamisel.
19.sajandil. Võetakse kasutusele seotud spiraalsed keerdvedrud. Mis aitas koormust ühtlasemalt jagada, muutis küljealuse, istekoha mugavalt vetruvaks ja pikendas madratsi, polstri eluiga.
1873. aastal esitleb Sir James Paget vesivoodit. Mida kasutas dr. Neil Arnott St Bartholomew haiglas lamatsite ennetamiseks ja ravi eesmärgil.
1895. aastal Briti kauplus Harrod paneb kataloogi müüki vesimadratsi, mis meenutavad suurt sooja vee pudelit.
1926 aastal võetakse kasutusele Dunlop Lateks madrats. Dunlop tehnoloogia kasutuselevõtt, mida kasutatakse tänase päevani lateks madratsite ja patjade valmistamisel.
1929 aastal leiutatakse Talalay Lateks, mille valmistamise protsess on Dunlop protsessiga võrreldes keerukam. Saadud materjali on võimalik valmistata erineva tugevusega. Mis eristabki materjali Dunlop lateksist, samuti hind.
1930ndad aastad. Võetakse laialdaselt kasutusele sisemiste vedrudega madratsid ja polsterdatud põhjad ning tavaliseks muutuvad kunstlikud täiteained. Turule tuuakse taskustatud vedrude süsteem.
1950ndad aastad. Tootmisse tulevad poroloonist madratsid ja padjad.
1960ndad aastad. Tutvustatakse kaasaegset vesivoodit, mis saavutab koos vinüülmaterjali leiutamise ning kasutuselevõtuga suure populaarsuse. Menukaks osutuvad pikendatavad, reguleeritavad voodid.
1970ndad aastad NASA leiutab materjali, mis hiljem saab tuntuks „mäletava” (memory) poroloonina.
1980ndad aastad. Tootmisse tulevad vulkaniseeritud kummi ja vinüüli baasil loodud õhkmadratsid.
1992: Tempur-Pedic tutvustab madratsit,milline on valmistatud Memory Foam loodud NASA jaoks Ameerika kosmoseprogrammis.
1992: Fibrelux tutvustab madratsit, mis on valmistatud kummeeritud kookoskiust.
2000.aastal võtab Simmons Co kasutusele ühekülgse “no-klapp” madratsi.
2000 nendal aastal tuuakse turule madrats, millel on geelist õlirõhukiht.
Kivist puidust, vineerist, bambusest, plastmassist, metallist polstrita istmeosaga mööbel
Tavaliselt täispuidust või vineerist, tänapäeval ka plastmassist, klaasist istmeosa. Millel puudub pehmenduskiht ( polstriosa)
Skara Brae maja Orkney Šotimaa Kaasaegsed kivist tuggitoolid ja laud
tõendeid kodusisustuse
kohta 3100-2500 eKr
Ajaloolised voodid 3200 – 2200 E.K. Etruski metallraamiga voodi
Kaasegne kivipink. Puidust pink
Kolmjalg taburet Väike pink
Vana-Egiptuse printsess Sitamun’i tugitool Tudori stiilis tugitool
Kaasaegne thonet tugitool Kaasaegne metalljalgadega vineertool
Bambustool Plastmasstool
- Klaasist toolid
Madratsi, pehme mööbli, polstri, polstritöö, sadulsepatöö ja mööbli kattekanga ajalugu
Pehme mööbel – ühise nimetusega mugav mööbel. Mille alla kuuluvad pehmendusega tooted istumiseks ja magamiseks. Diivanid, sohvad, voodid, toolid, tugitoolid, lamamistoolid, pingid, järid, taburetid.
Sõna “madrats” päritolu
Madrats on alus või polster, mis tavaliselt asetatakse voodile ja millel magatakse.
Sõna „madrats” tuleneb araabiakeelsetest sõnadest “viskama” ja “koht, kuhu visatakse” või “padi”. Ristisõdade aegadel võtsid eurooplased üle araablaste kombe magada patjadel, mis olid põrandale visatud, ning sõna “madrats” jõudis keskaegsesse Euroopa keeltesse romaani keelte kaudu.
Kuigi madratsi võib panna otse põrandale, on see tavaliselt asetatud maapinnast kõrgemal asetsevale lavatsile (näiteks platvormvoodi, metallvedrudega voodiraam või lippidega voodipõhi). Ajalooliselt on madratsid olnud täidetud väga erinevate looduslike materjalidega, muuhulgas õlgede ja sulgedega. Kaasaegsed madratsid sisaldavad tavaliselt sisemist vedrustust või selliseid materjale nagu lateks, viskoelastne poroloon või teised poroloonimargid. Madratsite sisuks võib olla ka õhk ja vesi.
Enamik traditsioonilise pehmemööbli polstrivalmistajad on oma oskused omandanud juba väljaõppinud polsterdajatelt. Neid oskuseid, millede traditsioonid ulatuvad keskaega on edasi antud põlvest põlve.
Teadaolevalt hakati fikseeritud istme ja seljatoe pehmenduskihiga patju kasutama 16. sajandil. Enne seda kasutati lahtiseid patju, vaipu, nahku.
Ajaloost on teada, et egiptlased kasutasid istmetel punutud nööre ja rihmu ca. 1552 e.Kr. ja magasid patjadel juba 3000 aastat eKr.
Puitraamist voodi ning nöörist punutud voodipõhi.
Tekstiili, voodipesu, seinte katmine kangaga ja polsterdatud istmete kasutamine sai alguse keskaja rikastes kodudes.
Laialdasemalt hakati Euroopas toole ja diivaneid kasutama XVII sajandi lossides. Aadelkond vajas kaunist ja maksimaalset mugavat sisustust nii enda heaoluks kui jõukuse eksponeerimiseks. Algul oli istemööbel lihtsalt riidega, loomanahaga kaetud. Polsterdatud istumismööblit hakati laialdasemalt kasutama alles 17. sajandi alguses. Meie mõistes traditsioonilise pehmenduskihi ( polstriga) salongimööbli täitematerjalina kasutati saepuru, heina, õlgi, puidulaaste. Paremad materjalid olid suled, vill, metsloomade karvad ja hobujõhv.
saepuru höövellaastud õled
pressitud hein loomakarvad hobujõhv
Hobujõhv on üks vanimaid ja väärtuslikumaid polstrimaterjale. Hea elastsus, mis püsib igavesti. Hea niiskusimavus ja vabanemisvõime. Magamisel kogutud niiskusest vabaneb päeval täielikult.
linnusuled linnusulg lambavill
Esimene teadaolev polsterdajate gild loodi kuningliku hartaga 1626aastal. Ja kandis nime Firma Upholders ( polsterdaja). Gildile kehtestati mitmed praktilise ja dekoratiivse polstrivalmistamise standardid. Mille rikkujaid ähvardas trahv. Üks kehtestatud piirangutest keelas kasutada hirve ja kitse karvu.
Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus muudeti paljusid polstrivalmistamise piiranguid. Mis võimaldas kasutada lisaks hobujõhvile erinevat täidismaterjale ja polstrikuju. Võeti kasutusele uued tehnikad, näiteks servade kandi õmblemine. Kattematerjalina lubati kasutada nahka. Ümarate vormide kasutuselevõtt. Mis edaspidi mõjutas tugevasti uue mööbli projekteerimist.
Pehme polstriga klassitsistlik diivan. Ümara istmeosaga rokokoo tugitoolid
Dekoratiivse polstrivormiga Eklektiline tool dekoratiivse Nahkkattega Wingback
rokokoo tugitool nahkkattega ja ilunaeltega.
Kaheksateistkümnenda sajandi keskpaigas saavutavad Euroopas ja kolooniates suure populaarsuse diivanid. Areneb välja kanapee, luues optilise illusiooni omavahel kokku pandud mitmest erinevast istmest. Sellel perioodil oli kombeks ( kohustus, etikett) viia juhuslikke vestlusi läbi ainult diivanitel, kanapeedel istudes ja suupisteid näksides.
Rokokoo stiilis kanapee Klassitsistlikus stiilis kanapee
Kanapee XVIII saj. Kanapee XIX saj. lõpust
18 ja 19 sajandi kunstilised liikumised mõjutasid ka mööbli projekteerimist. Elegantsete kõverjoonega ja kujunditega raamid vajasid polsterdamist. Esimese toimiva õmblusmasina leiutamine prantsuse rätsepa Barthelemy Thimonner’i poolt 1830 aastal. Isaac Singeri poolt täiendatud õmblusmasinad, mis töötasid horisontaalselt ning nõel liikus üles alla sirgelt ja jäigalt. Suurem kui nõela uuendus oli, et õmbleja sai kasutada oma jalgu pedaali tallamiseks ning mõlemad käed jäid vabaks. Mis omakorda tingis pideva polstri ja õmblustehnika arengu.
Õmblusmasin 1845 Singeri õmblusmasin
Viktoriaanlik üliküllus ja soov mugavuse, ilu järele, mõjutas polstri kuju ja lahenduste arengut. 19.sajandi esimesel poolel võeti kasutusele terasest keerdvedrud,mis olid kaetud tsingi, pronksi või vasega, et vältida roostetamist. Vedrud valmistati 3- 3,5 või 4mm. traadist kõrgusega 90 -335 mm..
Täienesid erinevad tehnikad ja töövõtted. Mööbli polstripind muutus suuremaks ja keerulisemaks. Võeti kasutusele sügavvolditud nööpidega mööblipolster. Suurepärane näide sellest on umbest 1880 aastapaiku tekkinud Chesterfeild. Esimene täielikult polstriga kaetud sohva. Chesterfeild nime päritolu pole täpselt teada. Võimalikeks peetakse nimetuletust Derbyshire linna või Earls Chesterfield.
Keerdvedru. Keerdvedrude sidumine Keerdvedrude sidumine
Rokokoo -diivan sügavvolditud nööpidega.
Rokokoo-tool nahk kate, Klassikaline Chesterfeild, sügavvolditud nööpidega.
sügavvolditud nööpidega.
Ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisi polstritehnikaid kasutatakse ka tänapäeval antiikmööbli restaureerimise juures. Klassikalised töövõtted ja materjalid ei ole Victoria ajastust alates eriti muutunud. Puidu karkass, vedruseotis, läbiõmmeldud kandiga hobujõhv, kookoskiud või mererohupadi, pehmendus, silumiskiht pealisriie ning äärispael. Kõigi nende töövõtete ja materjalide kasutamine antiikmööbli puhul on autentsuse säilitamiseks möödapääsmatu ka tänapäeval.
Kookoskiud,( Coconut fibre)
Kookoskiud Pressitud kookoskiudpadi Kookospalm
Kookospähkel Kaasaegne voodimadrats kookoskiuga Istmepolster kookoskiuga
Kookoskiudu hakati Inglismaal tööstuslikult kasutama 1840. aastal. Kui kapten Logan ja hr. Thomas Treloar asutasid kookoskiust põrandakangaste, vaipade tootmise firma Treloar & Son’s Ludgat Hill.
Ajalooliselt on kookoskiust valmistatud nööri kasutatud Hiinas, Malaisia, Jaava, India ja Pärsia lahe äärsetes riikides juba muinasajal. Esimesed kirjalikud andmed kookoskiust laevaköite valmistamise ja kasutamise kohta pärinevad Araabia kirjanikelt XI sajandist. Tänapäeval kasutatakse kookoskiudu nööri, köite, kalavõrkude, pintslite, kotiriide valmistamiseks, soojustus- ja pakkematerjalina ning aianduses.
Kookoskiust valmistatud mööblipolster, madratsid ja padjad on tervislikud, elastsed vastupidavad ja heade ventilatsiooniomadustega ( „ loomulik konditsioneer „)
SEAGRASS, MEREHEIN, MEREROHI.
Kuivatatud seagrass, merehein, mererohu kasutamine mööblipolstri ja madratsite täidismaterjalina sai alguse 20. sajandialguses Prantsusmaal ja Kanaari saartel. Populaarseks muutus materjali kasutus I Maailmasõja ajal Prantsuse sõdurite madratsi täidismaterjalina. Tänapäeval kasutatakse seagrassi lisaks polstrimaterjalile ka vaipade ja punutud mööbli valmistamisel.
Ajalooliselt on mererohtu kasutatud alates 14. sajandist tammide valmistamisel, hoonete soojustamiseks, põldude väetamiseks.
seagrass, merehein, mererohi
Seagrass, merehein, mererohust põimitud matt, kirst ja tugitoolid
Seagrass, merehein, mererohi Mererohi kui polstri täidismaterjal
Seagrass, merehein, mererohi on oma unikaalsete omaduste poolest ideaalne pehmemööbli polstrimaterjal. Õhuline ja kohev hästi ventileeritud struktuuriga. Niiskuse või vedeliku sattumisel mererohust padjale kuivab kiiresti. Tavaliselt kaetakse mererohust polster õhukese hobujõhvist või villase silumis, – pehmenduskihiga.
Läbilõige polstri kihtidest Seotud keerdvedrud Restaureeritud pehmeosaga
- a. Põhjavöö, riie. tugitool. Sügav volditud
- b. Loomakarva täidis. nööpidega käetoed ja selg.
- c. Hobujõhv.
- d. Vati silumiskiht.
- e. Pealiskangas.
Seotud keerdvedrud, istmeosa mererohust padjaga
Mererohust valmistatud esikülg ja tagaserva kant. Istmepadja täitmine mererohuga.
Restaureerimise põhimõtted, materjalid ja vahendid
Kui meil on, ja tahame kasutada polstriga antiikset mööblit, siis kerkib varem või hiljem küsimus ,kuidas taastada väsinud, kõlbmatuks muutunud polstrit. Osad inimesed tahavad ,on valmis säilitama olemasolevat autentset kattekangast v. nahka ja nautida selle olemasolu. Teised pole ajaloolise ja sellest tuleneva kooslusega nõus koos elama. Oluline on valida sobiv kooslus. Lähtuvalt mööblieseme ajastust. Tänapäeva külluslikud valikud pakuvad selleks piisavalt võimalusi.
RestaureerimiseRestaureerimise põhimõtteks on taastada mööbli pehme osa algsel kujul, kasutades eseme päritoluaegseid materjale ja töövõtteid. Vanad vedrud on tavaliselt roostes ja väsinud. Nende parandamine ja kohendamine ei anna head, eksplutatatsiooni jaoks püsivat tulemust. Ka tänapäeval valmistatakse ajalooliselt väljakujunenud erineva kõrguse ja elastsusega traditsioonilisi vedrusid. Seega on üsna loomulik, et vanad väsinud vedrud uutega asendadakse.
Istmeosa raami põhja paigutatakse džuudist või kanepist laiad vööd. Kui vanad vööd on kasutamiskõlblikud pingutatakse ja fikseeritakse need uuesti. Samuti võib kasutada tugevat, vastupidavat kangast ( present)
Põhjariidele või punutisele kinnitatakse, fikseeritakse, keerdvedrud. Vedrude sidumiseks kasutatakse lina ja kanepist valmistatud nööri. Vedruseotis kaetakse linase riidega, mille pinnale põimitakse lahtised lina – ja puuvilla nöörist aasad. Lõtvade nöörosade vahele topitakse mererohtu kuni saavutatakse ühtlane ,vajaliku paksusega padi. Seejärel kaetakse mererohukiht kotiriidega. Pingutatakse ja fikseeritakse eemaldatavate nõeltega puiduraami külge. Õmmeldakse, fikseeritakse mererohupadja keskosa korrapäraste pistetega topeltpitsnõela abil. Eemaldatakse fiksaatornõelad ja topitakse täiendavalt, tihedalt mererohtu -esi,-külg ja tagaservadesse. Mille järel kangas fikseeritaks statsionaarselt naelte või klambritega. Seejätel õmmeldakse istmeosa padja servad vastavalt kujule ja vajadusele kaks või kolm korda peene lina- ja puuvillase niidiga läbi. Seljatoepadja serva õmblemisel piisab ka ühekordest õmblusest. Moodustub tugev ja vormihoidev kant, millest sõltub edaspidine polstri ekspluatatsiooni kestus.
Pulstunud karva, mererohtu, kookoskiudu on võimalik peale pesemist seebi ja veega ning kuivatamist, tuulutamist, puhastamist, kammimist ja desinfitseerimist uuesti kasutusele võtta. See on üsna pikk ja töömahukas ning aeganõudev protsess,mis teeb toote omahinna kalliks. Kui vanad ja kõlbmatuks muutunud täidismaterjalid asendatakse originaalist lähtuvalt värsketega,siis on see igati mõistlik ja eetiline, ega ole vastuolus restaureerimise põhimõtetega. Tavaliselt harjaseid, karusnahka ja sulgi ei ole mõistlik taastama hakata, vaid asendada need koheselt uutega.
Kui mööblieseme originaalkangas on hästi ja terviklikult säilinud, eemaldatakse materjal ettevaatlikult ja puhastatakse, pestakse või viiakse keemilisse puhastusse. Peale vajalikke protseduuure on riie taaskasutuseks valmis. Originaalkanga edaspidiseks kaitseks võib riide katta läbipaistva siidiga. Mis kaitseb ja pikendab väärtusliku kanga eluiga. Jätab mustri ja värvitoonid nähtavaks ega pruugi esmapilgul märgatavgi olla. Kui originaalkangast pole võimalk ,säilitada asendatakse materjal stiilist ja ajastust lähtuvalt uue analoogsega.
Peale pehmemööbli pealismaterjali paigutust ääristatakse riide ja puiduraami kokkupuute serv ekoratiivpaela, naelte, naeltevöö, narmastega jne. Reeglina vanu dekoratiivseid äärisilustusi kasutada ei saa. Paelad on rebenenud, naeltel murduvad kaunid ilupead. Autentseid materjale on võimatu kaubanduses leida.
Ka nahka on võimalik säilitada , värskendada. Eelduseks on, et materjal ei ole rebenenud ega auklik. Nahka võib mustusest, võidumisest puhastada 72% etanooli lahusega. Peale puhastamist on mõistlik kasutada materjali toitvaid ja pehmendavaid kreeme,mille valik sõltub naha tüübist.
Sadulsepa, polstritegija , traditsioonilise antiikpolstri, kangavahetaja vajalikud vahendid tööde teostamiseks. Minimaalne komplekt sisaldab: haamer, kruvikeeraja, puidust vasara, tangid, erineva suurusega sirged ja kõverad nõelad , käärid, rihmapingutuse seade (viimane võib olla erineva konstruktsiooniga).
Polstri, sadulsepa, mööbli kangapanija tööriistad. Kondi,- nahaliimi keetmise pott ja liim
Erinevad antiikpolstri valmistamise viisid.
Poolkõva kandita polster.
Puidupinnale, vineerile, vööpõhjale v. kangale tihedasti topitud , asetatud mererohu,- hobujõhv, kookoskiu padi . Mis kaetakse pealismaterjal ialuse pehmendus e. silumiskihiga. Paksust ja vormi määrab mööblieseme konstruktsioon ja kuju. On ajalooliselt üks vanimaid mööblipolstri tehnikaid. Kasutatakse valdavalt raamistatud toolide, tugitoolide istmepõhjade, seljataguste pehmendamiseks. Harva diivanitel.
Poolkõva kandiga polster.
Vööpõhjale v. kangale tihedasti topitud asetatud mererohu,- hobujõhv, kookoskiudpadi,mille servad on tihedasti topitud ja läbiõmmeldud kandiga.Kaetakse pealismaterjali aluse pehmendus e. silumiskihiga. On ajalooliselt üks vanimaid ja sajandeid kasutatud mööblipolstri tehnikaid. Peale keerdvedrude kasutuselevõttu XIX saj. keskel kasutatakse erinevat tüüpi kergema mööbli puhul. Paksuse ja kuju määrab mööblieseme konstruktsioon ja kuju.
Kõva kandiga vedrupolster.
Kõva kandiga vedrupolstriks nimetatakse mööblipolstrit, kus istme, sageli seljataguse ja käetugede osadel vedrustustel, mugavuse saavutamiseks, on keerdvedruseotis mis omakorda kaetud mererohu, hobujõhvi, kookoskiu jne. Mille servad on tihedasti topitud ja läbiõmmeldud kandiga.
Mööblipolstri igal kihil on täita oma funktsioon. Mille tulemusena saavutatakse mugav ja vastupidav kasutus. Rihmpunutis või tugev riie ( n. present ) peab kandma edaspidi seotud vedrude pinget ja vastu pidama istumisele või magamisele. Seotud keerdvedrude ülesanne on tagada mugav ja paindlik vedrustus. Mererohu, hobujõhvi, kookoskiu jn. täidis kindlustab täiendava mugavuse. (Vedrud tagumiku all, pole just mugavad ;-)) ). Polstri, mererohu jne. läbiõmblemine tagab täidise püsivuse. Kandi läbiõmblemine, annab vajaliku vormi ja polstri kestvuse. Pealisriidealune silumis e. tasanduskiht lõpliku vormi ja pehmuse. Pealiskangas vormistab toote ning valitakse lähtuvalt mööblieseme päritolu stiilist ja ajastust. Äärispael raamistab polstriosa ja katab kinni pealiskanga fikseerimisnaelad. Valikul tuleks lähtuda kanga värvilahendustest.
Tugitooli karkass Spiraalvedru Läbilõige sidumisest
Vedrude sidumine Kotiriide fikseerimine Mererohu täidis
Mererohust polstri fikseerimine Restaureeritud polster
Vedrukandiga vedrupolster.
Põhjavöödele, riidele ehitatakse paindlikum (lõdvem) vedruseotis, mis kaetakse läbitepitud mereheina, kookoskiu, hobujõhvi jne. täidisega. On kogu polstripinna ulatuses kantõmblusega polstripadjast pehmem ja vetruvam. Samas on lõtvusest tulenevalt ekspluatatsiooniiga lühem. Valdavalt kasutatakse vedrukandiga polstrit klubide, Chesterfeildide, tigutugitoolide, diivanite, nn. raadio tugitoolide, diivanite,emma -stiilis mööbli ja teiste enam pehmusele orienteeritud mööbli puhul.
Läbilõige vedrukandiga polstrist Läbilõige vedrukandiga polstrist
Chesterfeild diivani vedruseotis Chesterfeild diivani seljataguse polster
Chesterfeild diivani nööpaugude jaotus Chesterfeild diivani kattenaha jaotus
Sügavvolditud nööpidega Chesterfeild diivan Emma stiilis tugitool
Tigudiivan nn. raadio tugitool
Kaasaegsed polstrid ja -täite, pealismaterjalid.
Tänapäeva, kaasaegse masstoodang mööbli puhul kasutatakse eraldi spiraalvedrude asemel vedruplokke v. lint siksak vedrusid. Naturaalse mereheina, hobujõhvi jne. asemel kasutatakse sünteetilist porolooni ehk õige nimega vahtpolüuretaan,mis on pehme ja elastne vaht, mille mahust ligi 90% moodustab õhk. Aja jooksul valguse toimel porolooni värvus ja omadused muutuvad. Porolooni kasutusiga ei ületa kümmet aastat. Ka pealiskangad on valdavalt sünteetilised. Masstoodang on mõeldud tänapäeva inimeste vajaduste rahuldamiseks. Nende ekspluatatsiooniiga on lühem. Võrreldes ajalooliste, klassikaliste lahenduste ja materjalivalikutega.
Odavad lahendused ja materjalivalikud võimaldavad madalat hinda. Lühendavad aga kasutusaega. Tavaliselt tuleb viie- kümne aasta pärast pehme mööbel välja vahetada.
Kaasaegse tugitooli polstri läbilõige. Vedruplokk
- a. siksak lintvedru, kaetud materjaliga.
- b. Poroloonikiht kaetud vatiini ja
pealismaterjaliga.
- c. Poroloonitäidisega eraldiseisev
istmepadi.
poroloon kahest erineva tihedusastmega poroloonikihist voodi- madrats
kaetud vatiinkihi aluse peal tepitud pealiskangaga .
Lint siksak vedrud.
DUNLOP LATEKS VAHTPOLÜURETAAN EHK POROLOONMADRATS
Dunlop Lateks Dunlop Lateks madrats
1926. aastal võetakse kasutusele Dunlop Lateks madrats. Mida valmistatakse kahel meetodil Sri Lankal kasvavast hevea -ja kummipuu mahlast. Esimene aste on dunlop’ meetodil see, kus saadud kummipuu mahl tsentrifuugitakse, et eraldada vesi lateksist. Seejärel valatakse saadud tooraine vormidesse ja kuumutatakse. Dunlop’ tehnoloogia kasutuselevõtt on midagi, mida kasutatakse tänase päevani lateksmadratsite – ja patjade valmistamisel.
Talalay protsess on dunlop protsessiga võrreldes keerukam. Lateksiga on täidetud hermeetiliselt suletud anum, kuhu lisatakse hallitusseened ja imetakse õhk välja. Seejärel kogu mass külmutatakse, mis stabiliseerib tekkinud materjali ja talalay lateksi loomise protsessi. Saadud materjali on võimalik valmistada erineva tugevusega. Mis eristabki materjali dunlop lateksist, samuti hind.
Talalay lateks Talalay lateks
Dunlopilleo lateksi leiutas 1929 aastal Dunlop Fort Dunlop’is töötanud teadlaste rühm eesotsas E.A. Murphyga. Algul ei õnnestunud teadlastel saavutada õiget kontsentratsiooni püsimullide stabiliseerimiseks. Murphy abikaasa soovitas saadud massi segamisel kasutada mikserit, mille suurem modifikatsioon osutuski tõhusaks. Esimene Dunlop madrats müüdi Inglismaal 1931. aastal. Teise Maailmasõja ajal kui Jaapan okupeerib Malaisia, katkeb madratsite tootmine seoses tooraine nappusega. Dunlop madratsid on sellel perioodil saadavad ainult arsti retsepti alusel. Sõjajärgse perioodi lõppedes taastub Dunlop vahtlateksmadratsite tootmine, kasvades tänaseks valdavaks mööblipolstri materjaliks.
Suurim porolooni tarbija on mööblitööstus, mille ettevõtete vajadusi arvestades valmistatakse mitmeid porolooni erinevaid marke, mis eristuvad üksteisest pehmuse, tiheduse, tugevuse, elastsuse ning vastupidavuse poolest. Erinevaid porolooni marke kasutatakse erinevate toodete valmistamiseks. Väide, et poroloon ei kesta, tulenebki sellest, et kahjuks kasutatakse (eelkõige odava hinna taotlusel) mõne toote valmistamiseks porolooni marki, mis ei sobi selle toote jaoks. Tegelikult on porolooni eluiga olenevalt kasutusalast kuni 10 aastat, eeldades, et kasutatud on tootesse tehniliste omaduste poolest sobivat porolooni. Poroloontoote ostmisel tasub kindlasti tunda huvi, milline on sisu, ning kas see vastab teie vajadustele ja kas see on just teile sobilik.
Eelmistel aastakümnetel toodetud porolooni ei saa võrrelda tänapäeva porolooniga. Kuni 90-ndate aastate alguseni kasutati tootmisprotsessis gaasi tekitava lisaainena kahjulikku keemilist ainet freooni, tänapäeval aga vett. Lisaks freoonile kasutati tootmises ka palju teisi ebatervislikke, puhastamata ja mujal maailmas mittekasutatavaid aineid.
Tänapäeva porolooni tootmiseks kasutavad Euroopa vahtpolüuretaani tootjate assotsiatsiooni EUROPUR liikmed kaasaegset tehnoloogiat ning kõik tooted on valmistatud freoonivabalt, ega sisalda muid kahjulikke ühendeid.
Kahetuhande teisel aastal omandab Dunlop brändi Hilding Anders Grupp ( peakontoriga Rootsis, Malmös) muutudes Euroopa juhtivaks voodipesutootjaks ja madratsitetootjaks Euroopas, Venemaal ja Aasias.
Mööbli poroloon ( vahtpolüuretaan)
INNERSPRING MADRATSID
1930 aastal võetakse kasutusle kapslis, riidekottidesse õmmeldud spiraalvedrudega innerspring madratsid.
Kangaga ümbritsetud vedrud Kangaga ümbritsetud keerdvedrudega madrats
Bonnellvedrud Vedruplokk Vedruplokk madrats
Vedrustus
Vedrustus on iga madratsi ja kogu pehme mööbli süda, sest paneb aluse mööbli mugavusele, toestades erinevaid pehmendusmaterjalide kihte. Seega on vedrustus madratsi või mööbli edasise kasutamise seisukohalt väga oluline.
Bonnell ( keerd) liivakella kujulised terasest spiraalvedrud või rullid ,on vanim ja kõige levinum kasutusviis, mida hakati kasutama juba 19. sajandil. Omavahel spiraalvedrutradiga tihedalt läbipõimitud, ühendatud, vedrude ridadest. Moodustades terviklikult töötava vedruploki Bonnel üksuse. Surve ühele vedrule kaasab ka teised kõrvalolevad vedrud, mis aitab tekkinud koormust ühtlaselt jaotada ja säilitada madratsi kuju. Ühe vedruploki vedrude arv sõltub nende konfiguratsioonist ja valmistusmaterjalist ning läbimõõdust. Kangaga vutlariga ümbritsetud vedrudega (mis ei ole omavahel läbi põimitud ) madratsi vormi aitab säilitada neid ümbritsev riie.Vedrustus garanteerib mehaanilise ja pikaajalise hügieenilise mugavuse ka mitmeaastase kasutamise järel. Pehmendusmaterjalide vahel olev õhuvahe, milles vedrustus asetseb, võimaldab õhu paremat liikumist ja seeläbi parandab magamismugavust.
Vedrustus on tervislikum kui teised materjalid, kuna võimaldab õhu ringlust madratsis. Kehast eralduva niiskuse ärajuhtimine on seetõttu kiirem kui teiste materjalide puhul.
Tänu heale mikrokliimale madratsi sees väheneb tolmulestade tekkimise oht 60%.
Vedrumadratsil saab magaja vabalt asendit muuta.
Kõrge kvaliteediga vedrusüsteemid kestavad kaua ja selle perioodi jooksul ei ole täheldatud erilisi muutusi vetruvuse vähenemise osas.
Vedruplokid ei ole loodusele kahjulikud, kuna kõik materjalid on taaskasutatavad.
Vedruplokid kaetakse olenevalt hinnast vaht, lateks, kookos , vatiini ja teiste materjalidega. Sageli kasutatakse erinevate materjalide kombinatsioone. Polstriosa kaetakse loodusliku või sünteetilise kangaga.
Madratsites kasutatakse kolme tüüpi vedrustust.
Bonnell-vedrustus
Bonnell vedrusüsteem on kujunenud klassikuks vedrusüsteemide hulgas. Üksikud vedrud on asetatud ridadesses ja ühendatud spiraalse traadiga. Iseloomulikuks jooneks on Bonnell vedrusüsteemi puhul vedru topeltkooniline kuju. Bonnell vedrustusel on väga hea õhu läbilaskvus.
Tihevedrustus LFK (Lightweight)
LFK vedrustus on väikese läbimõõduga traadist kerge vedrustus. Traat on termiliselt töödeldud, et suurendada vastupidavust. Otsakeermete kuju on peaaegu neljakandiline, mis tekitab nn liigendefekti, seetõttu soovitatakse sellise vedrustusega madratseid kasutada mehaanilelt seadistatavates voodites.
LFK vedrustuse põhilised eelised:
- väga paindlik vedrustus, seetõttu sobiv seadistatavates voodites
- vedrude suur kogus tagab vetruvuse ja on väga hea tugi seljale
- tihedalt asetsevad vedrud on heaks aluseks nende peale asetatavatele pehmendusmaterjalidele (polstrile)
Pocket-vedrusüsteem (taskustatud)
See vedrusüsteem, mida iseloomustavad eriline mugavus ja mitmekülgsus, muutub polstermööbli ja madratsitootjate hulgas järjest populaarsemaks. Üksikud vedrud on asetatud riidest taskutesse, mis omavahel ühendatakse liimimise teel.
Mitmetsooniliste taskustatud vedrusüsteemide puhul kasutatakse tsoneeritud vedrudes erineva läbimõõduga traate, mistõttu vedrud annavad erinevatele tsoonidele erineva jäikuse ja pehmuse. Populaarsemad on 5- ja 7-tsoonilised vedrusüsteemid.
Pocket-vedrusüsteemi eelised:
- hea vetruvus, kuna iga vedru töötab iseseisvalt
- hea keha toestus
- mugavus
- hääletu vedrustus
ÕHKMADRATSID
1940: Õhkmadratsid ,valmistatud vulkaniseeritud kummiga kaetud kangast
Saksa inseneri Konrad Kyeseri Õhkmadrats ja pump Õhkmadrats
õhkmadrats ca. 1405.
1940 aastal võetakse kasutusele õhkmadratsid nagu me neid täbapäeval tunneme. Õhkmadrats, airbed täispuhutav madrats. On tavaliselt valmistatud kummist, PVC plastikust, tekstiilist,mis on armeeritud uretaanplastikuga. Madratsi õhuga täitmiseks kasutatakse kopsumahtu, pumpa, kaasajal sagedamini elektripumpasid. Osad madratsid on ventiili avamisel isetäituvad. Õhuga täidetud madratseid kasutatakse valdavalt matkamisel, reisimisel ja külaliste majutamise korral. Õhutühja madratsi saab kergesti kokku voltida või rulli keerata,mis teeb tema paigutamise mugavaks.
Alalisel ,magamiseks mõeldud õhkmadratsid ei erine väliselt tavavoodist.Valmistatud vulkaniseeritud kummist, kaetud kanga või polüuretaanikihiga. Jaotatud kas ühe või kahe õhukoja, kambriga. Varustatud lähtuvalt kambrite arvust kas ühe või kahe voolikuga, mis on ühendatud puldist reguleeritavatea ir inflaatoriga. Võimaldades igal magajal madratsit eriosa induviduaalset soovitud tugevusele reguleerida. Kaasaegsed õhkmadratsid, mis on mõeldud statsionaarseks, igapäevaseks magamiseks, omavad vedrumadratsile omaseid funktsioone.
Puuduseks on mürgiseks peetav ftalaate ja dioksiinide sisalduvad PVC pehmed vinüülkatted
VESIVOODI
3600 e Kr. Pärsias kasutatakse voodeid, millel on kitsenahast ümbrises vesi.
Esimene reklaam vesimadratsikohta avaldati Londoni ajalehes 1854. aastal. Leiutis patenteeriti Inglismaal 1883. aastal Dr William Hooper Portsmouth’i poolt.
1960. a. võetakse kasutusele kaasaegne , reguleeritav vesivoodi.
Vesivoodi madrats Vesivoodi madrats
Kaasaegne vesivoodi Tipptehnoloogiaga varustatud vesivoodi
Legendi järgi kasutati esimest kitsenahast valmistatud ja veega täidetud voodit Pärsias rohkem kui 3600 aastat tagasi. Kahjuks poole täpselt teada, mis otstarbeks, milleks nad neid kasutasid. Levinuim arvamus, et kasutati haigete ja vanurite valude leevendamiseks. Päeval soojendati päikesekäes veega täidetud vutlar, mis andis soojust öises jaheduses.
Läänemaailmas võeti vesimadrats esimest korda kasutusele 1878 aastal Sir James Paget St Bartholomew’ haiglas. Kus Dr.William Hooper Portsmouth kasutas madratsit ravi eesmärgil ja lamatiste ennetamiseks. Paget’ arvetes pidi vesimadratsis surve jaoutama ühtlaselt tervele kehale..Kahjuks ei olnud leiutisel võimalik reguleerida vee temperatuuri. Teadaolevalt toodeti 1895 aastal paar vesimadratsit. Mis nägid välja nagu suured soojaveepudelid, kotid. Nende tootmine ja kasutamine peatati sobivate materjalide puudumisel.
Alles 1960 aastal kui leiutati vinüül , võeti veega täidetud madratsid uuesti kasutusele. 1968 a. San Francisco State University disaini tudeng Charles Hall, üritas luua täiuslikku vesimadratsit, mille kasutamine ja täitmine oleks võimalikult lihtne. Tema loodud esimene vesimadrats kandis nime „ Pleasure Pit“ ja sai hipikultuuri perioodil 20.saj kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel väga populaarseks. 1987 aastast muutus vesivoodid täielikuks moehulluseks, moodustades üle 22 protsenti kogu USA madratsite müügist .
Erinevad voodite kujundused, parandatud soojus-ja lainetuse kontroll, nimmetoed, temperatuuri regulaator on teinud vesimadratsist ühe kõige mitmekülgsema voodi. Tänapäeva vesimadrats mahub tavalisse, standartsesse voodiraami ja ei erine väliselt tavamadratsist.
TEMPURI, MÄLU POROLOON, VAHT.
1970. aastal leiutatakse NASA’s materjal, mis hiljem saab tuntuks mäluvaht, tempuri.
Tempur’ poroloon Šveitsi Lux 8-tolline Tempuri madrats’
Tempur poroloonpadi
TEMPURi toodete süda ja hing, sai alguse NASA uurimiskeskuses, kus 1966. aastal töötati välja materjal, õhusõidukite ohutuspadiad, mis pidi leevendama astronautidele mõjuvaid tugevaid gravitatsioonijõudusid.
Temperatuuritundlik, gaasi polümeermatriks algse nimega “ tujukas vaht” . TEMPUR on viskoelastne, avatud struktuuriga, pingeid leevendav temperatuuritundlik materjal, mis kohandub täpselt keha kujuga. Tavalisel polüuretaanmaterjalil on ebakorrapärane struktuur, mis surutakse raskuse all lihtsalt kokku. TEMPURi materjali miljardid avatud poorid ümbritsevad sinu keha, toetavad sind täielikult, kus vaja, kuid ei avalda survet. Kui tõused, võtab TEMPURi materjal tagasi oma algkuju.
TEMPURi loojad, kes mõistsid pingeid leevendava materjali tohututu potentsiaali, kulutasid peaaegu kümme aastat ja miljoneid dollareid TEMPURi materjali täiustamisele, et luua ideaalne materjal.
1980 nda aasta alguses andis NASA väljatöötatud tehnoloogia üldkasutavusse. Fagerdala Airoform AG oli üks väheseid ettevõtteid kes julges töötada selle raske ja tollajal veel üsna ebausaldusväärse protsessiga. Koostöös NASAGA hakatakse kauplema meditsiinitehnika valdkonnas röntgenlauad, haiglavoodite posturaalprobleemide käes vaevlevatele haigetele ,padjad, ratastooli istmepadjad spordivahendid jalgratturite kiivrite vooder jne.
Rootsi firma Tempur-Pedic oli lõpuks 1991 aastal saavutanud läbimurde ja valmis tooma turule äriliselt kasulikku mäluvaht tarbijaversiooni nimega.
TEMPUR katted vastavad standardile Ökotex 100 ning madratsimaterjali on tunnistanud keskkonnasõbralikuks Saksamaa sõltumatu instituut LGA. TEMPURi tooted on töödeldud tolmulesta– ja teiste tavaliste allergeenide kindlaks.
KUMMEERITUD KOOKOS
1992: Fibrelux tutvustab madratsit,mis on valmistatud kummeeritud kookosega.
Kummeeritud kookosmadratsi läbilõige Kummeeritud kookosmadrats
Madrats,mis on valmistatud kummeeritud kookoskiust (kiud mida saadakse kookospähklit ümbritsevatest kestadest) Hiljuti toodi turule madratsid, mis väidetavalt reguleerivad kehatemperatuurile ja niiskusele. muutudes kehatemperatuurist lähtuvalt kuivemaks ja jahedamaks. Varustatud nihkes mootoritega, mis vibreerivad, „ äiutavad sind nagu kiiges unele ja leevendavad seljavalusid. It vibrates with the use of an off-centre motor and is used therapeutically to ease back pains.
Kummeeritud kookos on loomulik, hügieeniline toode, mida kasutatakse haiglates ja tervise asutustes. Suurema tihedusega tooted pakuvad leevendust ortopeediliste tervisehäirete korral ja toestavd selga.
Tänu elastsusele on kummeeritud kookost ideaalne kasutada kaitseriietuse, mattide -või voodri materjalina. Esimesena kasutati kummeeritud kookosmatte juba Teise Maalimasõja ajal tankide õhk-dropidena.
Kummeeritud kookost kasutataks istmepatjade, autoistmete, diivanite ja toolide, jalamattide jne. valmistamisel.
„NO- KLAPP MADRATS“
2000.aastal võtab Simmons Allapanu Co (Üks vanimaidmadratsi -ja vooditootmis ettevõtteid USAs. Asutatud 1870.aastal)According to a Simmons , for 2005 were $855 million. kasutusele “no-klapp” madratsi. This one-sided construction style has since been adopted by almost all mattress and bed manufacturers around the world. See ühekülgne madrats, mida ei ole vaja aeg ajalt teispidi keerata. Selle toote on tänaseks kasutuselevõtnud peaaegu kõik madratsi- ja vooditootjad üle maailma.
GEEL, ÕLIMADRATS.
2000 nendal aastal jõudis turule madrats ,millel on geelist õlirõhu kiht. Sisseehitatud õlipadi salvestab kehasoojuse jättes mäluvahtkummiga kaetud pindmise kihi täiesti kuivaks. Mugav madrats pakub maksimaalset mugavust. Ortho Gel kaetud Talaly Lateksiga, moodustades kärgstruktuuri, mis peaks leevendama kehapingeid enam kui 7000 punktis jaoutudes raskemate ja kergemate kehaosade vahel võrdselt.
GEELÕLIMADRATS.
Kaasaegne kanapee
Visioon tuleviku voodist Avatud kiikvoodi
Poolkõva polster, padjad
EGIPTUS
3400 e Kr. Egiptlased magavad kodude nurkadesse kuhjatud palmilehtedel.
Vana-Egiptuse interjöör
Vana-Egpituse tekstiil
Vana-Egiptuse tugitool Vana-Egiptuse tugitool Tutanhamoni perioodi tool
Tsereremoniaaltroon, mille istmeosa juurde kasutati pehmet patja (seda võib lugeda kaasaegse pehmemööbli prototüübiks. ).Egiptlased olid ka teadaolevalt esimeste seas, kes nautisid mõnusat und voodis (enne magati määrdunud, külmal põrandal).Voodi puidust raami külge punutud rihmade peale laotati madratsid ja padjad. Pea jaoks oli eritoetus, et mitte rikkuda keerukat soengut. Toolide, tugitoolide ja taburettide jalaotsad lõvi käpa või looma kabja kujulised. Seljatoed sirged, mõnikord ka kerge kaldega, iste kergelt kaardus, nõgus.
Vana-Egiptuse interjöör
Vana-Egiptuse tekstiil
Egiptlaste punutud põhjaga voodi Egiptlaste magamiseks mõeldud peatugi
Tavalised inimesed magasid punutud roomattidel ja kasutasid lihtsaid taburette, toole.
Egiptuse riided, kangad valmistati taimede kiududest, peamiselt linast, Rooma ajal ka puuvillast, mida imporditi Indiast. Valmistati ka villaseid kangaid. Värvilisi ja tikitud kangaid kasutasid valdavalt rikkad. Palju kasutati loomanahku. Patjade ja istmepatjade täidisena kasutati sulgi ja udusulgi.
Vana-Egiptuse interjöör
Vana-Egiptuse tekstiil
Vana-Egiptuse interjöör
Vana-Egpituse mööbel
Vana-Egpituse tekstiil
Vana- Egpituse mööbel Vana-Egpituse interjöör
Antiik-Kreeka
Antiik Kreeka interjöör
Antiik- Kreeka Antiik- Kreekat voodi
Antiik-Kreeka mööbel Antiik- Kreekat interjöör
Antiik- Kreekat interjöör Antiik- Kreeka eeskuju toolid
Antiik- Kreekat interjöör
Antiik -Kreekat tekstiil
Antiik-Kreeka toolid, järid. Amaran c. 1350 e.K.
Nii järisid kui toole kasutati algul harva, pidulikel puhkudel. Hiljem võeti igapäevasesse kasutusse. Kaardus selja ja jalgadega toolid olid elegantse pehme osaga.
Antiik- Kreeka mustrid
Antiik-Kreeka diivanid Antiik-Kreeka diivan
Kullaga tikitud tekstiili fragment Tekstiil
Antiik-Kreeka diivan -eeskuju Antiik-Kreeka tool ja jalapink
Punutud allalastava seljatoega diivanid olid kauni polstriga. Kreeklastel oli ida traditsioonist pärit komme diivanil lamades pikalt süüa. Diivanite ja voodite pehmenduseks kasutati riidega täidetud kotte, pilliroogu, heina, villa ,rikkamad lindude sulgi. Tavaliselt paigutati diivanid seina äärde ja nende kõrvale väikesed lauad toidu ja joogiga..
Kreekas valmistati kolme tüüpi materjale. Enam levinud materjal oli vill, mis oli väga jämedakoeline ja pehme, ning lina. 5 saj. eKr. kasutataks ka toorsiidi , mida tuuakse Siiditeed mööda Hiinast. Kõrge hinna tõttu kasutati siidi koos villa, puuvilla või lina segu. Puuvilla, mida imporditi nagu siidigi. Kanga värvimiseks kasutati taimi ja mineraalaineid. Eriti populaarne oli lilla värvitoon ja punane.
Antiik-Kreeka tugitool Antiik-Kreeka toolide joonised
Kreeka sttilis kaasaegsed kangad
VANA- ROOMA.
Vana-Rooma interjöör
200 e Kr. Iidses Roomas kasutatakse madratseid, mis koosnevad riidekottidesse pandud roost, heinast või villast; rikkamad kasutavad sulgedest sisu.
Voodi (varajase Rooma perioodil) Rooma trikliniuma
Vana-Rooma interjöör
Vana-Rooma voodid
Vana-Rooma trikliniuma.
Vana-Rooma pink Vana-Rooma soolium
Vanad roomlased armastasid diivaneid. Diivanitel loeti, kirjutati, diskuteeriti, peeti läbirääkimisi ja allkirjastati olulisi poliitilisi dokumente ning pidutseti. Diivanid kuulusid ainult rikaste ja õilsate roomlaste kodudesse.
Nagu rooma kunst, olid ka kangad mõjutatud kreeka traditsioonidest. Käsitsi kootud villane ja linane kangas oli eri perioodidel erinev. Impeeriumi perioodil hakati idast tarnima kallist siidkangast. Nael siidi kangast maksis kilo kulda.
Säravad ja kirkad värvilahendused, põhivärvid – lilla, pruun, kollane. Impeeriumiaegsed kangad muutusid keerukamateks ja värvikombinatsioonilt rafineeritumateks. Valdavad värvikombinatsoonid: helesinine ja roheline valge, kollane , hallikassinine, roosa ja lilla, indigo, tumepunane ja lilla.
Hilisemal perioodil muutub Roman kanga muster geomeetriliseks- ringid, ruudud, teemandid. Stiliseeritud luuderohu taimornament, tammelehed, Akantus, loorber, lilledest vanikud. Tikitud või kootud kahe-kolmevärvilised mustrid. Mis koos kuldse dekooriga andsid kangale erilise sära ja luksuse. Selle perioodi kangad olid väga värikirevad ja keeruka mustriga.
Vana-Rooma
Vana- Rooma tekstiili eeskujud
Keskaegne Euroopa ja Venemaa
Keskaegse Euroopas algusaegadel oli mööbel väga lihtne. Istumiseks kasutati kände ja puunotte.
Loe täismahus artiklit siit
Madratsi, pehme mööbli, polstri, polstritöö, sadulsepatöö ja mööbli kattekanga ajalugu.