Country ( stiil) – talupojamööbel
Country mööbel kehastab objektiivselt maailma. Maaelu taludes, maamajades. Käepäraste materjalide käsitlemise oskust eelnevatel sajanditel.
Country stiil erineb riigiti ja etnilise kuuluvusejärgi. Oma erinevas materjalikasutuses, mustrites, värvilahendustes ja otstarbes.
SKANDINAAVIA mööbel on värvimata või valge. Valmistatud kuuse v. männipuust. Käsitsi maalitud dekoratiivsed elemendid, mis kajastasid elu ja uskumusi. Kangad ruudu või triibulised.Värvid on puhtad – säravad ja pastelsed.
INDIA kunst on rikas ja eksootiline , sümboolne ja vaimne ja maagiline. Värviskeem põhineb summutatud toonidel lilla, vaarika, apelsini, roheline või türkiis motiiv, terrakota . Muster on oluline osa India disainis.
Maamehe poolt üle kaunistaud, nikerdatud veidrad toolid ja lauad. India tüüpiline mööbel rikkalikult nikerdatud iste (meiemõistes lamats v, diivan) mida kasutati harva. Istuti ristaud jalgadega nagu isttuks põrandal.
Mööbli viimistlusel kasutati lakke. Tänu Indias leiduvatele rikkalikele vaikudele on kõrgelt arenenud viimistlus ( katte) tehnoloogia ja selle kasutamise oskus.
Eebenipuust nikerdatud mööblile lisati pärlmutrist, elevandiluust, kaunistusi.
Väikesemete valmistamiseks kasutasid indjalased pabermassi ja lakisegu.
INGLISMAA – IIRI tammest, männist, pähklist mööbel sageli värvitud valge, sinine, triibuline ja poleeritud. Nikerdatud tammepuu mööbel.
Pehme mööbel on kaetud linase või puuvillase riidega. Lahtised padjad või punutud istmeosa.
Stiilis on võimalik jälgida maamehe naiivse elegantsi puudutust.
PRANTSUSMAA
Mööbel on lihtne ja jäme. Valmistaud tammest ja jalakast. Kergelt ( läbikumavalt) värvitud puit. Valdav tonaalsus valge.
Konstruktsioonid tugevdatud ja kaunistatud metall sepistega. Lihtsate puidulõigetega.
Toolide jalad on krobelised. Istmeosaks roo punutis, pehmed padjad
VENE TALUPOJAMÖÖBEL
Mööblit vene talupoja eluruumides iseloomustab liikumatus. Istepingid, riiulid, narid
Valmistaud männist, kuusest, kasest , haavast, pärnast, lehisest, tammest.
Fikseeritud pingid on tavaliselt paigutatud seinaäärde ja kinnitatud.
Euroopa kultuurist pärit laud, valmistaud paksudest plankudest. Ristpaigutatud lihtsate või treitud jalgadega.
Nelja jalaga pingid, mille ühes otsas võis sagedasti asetseda seljatugi.
Toolid võeti vene talupojapoolt laialdaselt kasutusele XIX sajandil. Linnade eeskujul.
Rahvakunstis domineerib stabiilne sümmeetriline ruut plank iste. Kergelt kaardus jalgadega.
Värvitud kahe või kolme tooniliseks. Levinumad värvid sinine, karmiinpunane.
Kirstud riiete ja vaipade jne. hoidmiseks. Kaas sirge või kergelt kumer. Kaunistatud metallsepisega. Värvitud eredate värvidega roheline v. punane. Levinum taimornamendi motiiv.
Laialdaselt kasutati seinariiuleid. Sageli kogu seina pikkuses.
Erineva mööbel kapid, kummutid, voodid võeti kasutusele XIX sajandil.
Kirevalt värvitud puidust nõud. Valge, punane kuld- ooker.
Samovar ja teejoomine on lahutamatu osa vene kultuuris. Mõeldamatu oli piduliku laua katmine ja külaliste võõrustamine, ilma samovarita. Tseremoonia, mis väljendas sooja südant ja külalislahkust. Uhked samovarid vajasid ka võrdväärseid laudu. Samovarilaud on sagedasti rikkalikult nikerdatud ja kallitest materjalidest kunstiteosed.
EESTI TALUMÖÖBEL
Kuni 19 sajandi lõpuni olid rehetoas ja köögis valdavalt pikad pingid. Valmistatud poolekslõhestatud palgist. Millele oli jalgadeks paigutatud neli pulka.
Järid, taburetid paksu lauakese sisse tapitud kolme jalaga pingikesed.
Söögilauad olid (gooti stiilis) ristipaigutatud jalgade ja pealt äravõetava plaadiga
Eesti talumööbli areng oli kuni 19 sajandi keskpaigani üsna napp. Kindlasti oli takistuseks rehielamu. Kus elu ja tööfunktsioon olid tihedalt seotud. Sammuti pärisorjuse pidurdav tegur. Vastupidiselt naabrite (lätlased, soomlased, venelased), kes kasutasid oma maja ainult elamiseks. Ka eesti rootslased.
Üks ese, mida igal isal tuli oma tütrele tellida oli kirst. Eesti vanim, säilinud talukirst on märgistatud aastaarvuga 1724.
Raske puidust kaanega kast. Paiknes tavaliselt aidas. Vajalikemate kaupadega kirstu hoiti rehetoas.
Väiksemat tüüpi kapid paiknesid põrandal või seinapeal.
Voodid ilmusid taludesse tõenäoliselt 18 sajandil. Enne seda magati seina äärsetel lavatsitel, millel oli paigutatud õled.
Toolide kasutus hakkas levima alles 19 sajandi lõpupoole. Levinumad olid raamtoolid, põhi punutud õlest, kõrkjatest, nöörist, vitstest või laudpõhjaga.
Toole valmistasid osavamad puutöötegijad, toolmeistrid. Kaunistades neid tsälgutatud ussikirjade, kristlike sümbolitega (viinapuuväät), aastaarvudega, taimornamentide kujutistega.
Valdavalt valmistati mööblit männi, kase ja lepapuust.
Eesti talupoja vanemad säilinud toolid pärinevad 19 sajandist.
Elukorralduse muutusega 19 sajandi teisel poolel. Võeti kasutusele erinevad ruumid ja hakati neid vastavalt otstarbele kaunistama, sisustama. Võimaldas sisse seada nn puhta kambrid kuhu oli vaja „linnalikku“ mööblit. Pani aluse mööbli kasutuselevõtule ja kiirele arengule. Mööblit ei valmistud enam ise. Telliti kohalikelt tisleritelt või toodi linnast.
Riided võeti kirstudest välja ja pandi riidekappi. Uus mööbel kummutid, voodid, lauad, peeglid, toolid jne. toodi koju ja vanemad esemed viidi rehetuppa.
