Punutud, rotang istmega tooli restaureerimine.
Rotangi, punutud mööbli, punutise taastamine.
Katkise rotangiga Õlg punutis Rotangi koht-parandus
Thanet tool
Toolide, tugitoolide, diivanite istmeosa ja seljataguste punutist hakati vene mööblil kasutama XVIII sajandi teisel poolel. Oletuslikult samal ajal ka Eestis. Punumismaterjalide
ks olid harilikult naturaalse värvusega või värvitud (mõnikord ka kullatud) ribad, mida saadakse kõrkjasüdamike kihtideks jaotamiseteel või rotangi kõrrest. Lõuna- Aasias kasvavast palmist.
Rotangi palm Bambus Bambus kiud
Rotangi kiud Rotangkiud ja tüüblid Tööriistad
Rotangi kõrred võivad küündida kuni 400 m pikkusteni. Rotangi punumine on laialdaselt levinud Lõuna- Aasia riikides. Kustkaudu meie maale tulevad punutud esemed ja poolfabrikaadid mööblile (võrk).
Naturaalsetest materjalidest võrk matid.
Reas maades (Saksamaa, Itaalia, Kanada jt.) punutud istmete ja seljataguste valmistamiseks kasutatakse kapronribasid ristlõikega 2,5×0,7 mm, millega saab hästi imiteerida rotangi punutist. Rotangpunutise imiteerimiseks võib samuti kasutada kapronjõhvi, mida kasutatakse tennisereketites. Et ta oleks lame, triigitakse kapronnööri läbi paberi kuuma triikrauaga. Soovi korral võib punutist värvida igasugustesse värvitoonidesse.
Tehis materjalidest võrkmatid.
Katkise, rebenenud istmeosa, seljataguse jne. punutise restaureerimisel. Tuleb ennekõike eemaldada noaga vana võrk. Puhastada istme sarja avad. Seejärel taastada ja viimistleda tooli karkass.
Peale puitdetailide korrastamist saab alustada punutise taastamisega. Kui teete tööd esmakordselt, on kasulik eelnevalt üles joonistada originaal (algne) võrgu muster. Märkides punumise igat etappi kindla värviga, avade ( aukude) hulk ja ribade arv igas avas.
Näitena on toodud üks kõige lihtsamatest ja levinumatest punumisviiside joonistest – “kaheksanurk” (joon.29 a). Seda teostatakse seitsme operatsiooniga (kirjeldatud allpool).
Esimese operatsioonina teostatakse vertikaalse rea punumine. Kinnitatakse riba tooli tagasarja keskmisesse avavusse ( auku) ja fikseeritakse puidust tüübli abil, jättes otsa umbes 7 cm pikaks. Seejärel tõmmatakse, pistetakse riba läbi esisarja keskmise avast ja põimitakse alumiselt poolelt naaber vasak või parempoolsesse avasse, seejärel vastavasse avasse tagasarjal. Niisugusel viisil punutakse pool istet. Seejärel korratakse operatsiooni, alustades keskelt ja punutakse teine pool. Nurga avad peavad jääma tühjadeks. Ribad, vitsad peavad jääma omavahel paralleelseteks, täisnurkseteks sarjadega ja hästi pingutatuks.
Taimseid kiudusid (pilliroog, rotang) niisutatakse töö käigus, tõmmates neid, läbi nõus oleva vee või niisutades sõrmedega riba, vitsa sisemist pinda. Ei või lubada riba, vitsa järske paindeid, keerutades teda, sest see võib viia murdumiseni või pikikiudu lõhenemiseni.
Niisutatakse samuti õlekõrre otsi, kui lõpeb üks lõik ja tema külge seotakse uus. Tehakse seda järgmisel viisil. Esimese lõike lõpp põimitakse teise lõpuga ja tõmmatakse kinni aasaga. Saame liikuva sõlme, mis paigutatakse sarja alumiselt poolelt kahe külgneva ava vahele. Esimese lõike lõpp kinnitatakse põimides teda kaks korda ümber vahemiku kahe ava vahel ja pingutades sõlmi alumiselt poolelt. Mõlemate lõigete otsad lõigatakse ära kääridega.
Vanasti, kui punumiseks kasutati pilliroo lühikesi ribasid, neid ei seotud vaid kinnitati avades naeltega või puidust tüüblitega, mida ei võetud välja. Kantimist punutud võrgul ei tehtud.
Esimese horisontaalse ribade, vitstega rea punumine (joon.29 b). Seda operatsiooni alustatakse istme esisarjalt ja minnakse üle tagasarjale, ühtlaselt ribasid pingutades, asetades neid esimese rea peale ja kinnitades aegajalt puidust tüüblitega, et vältida nende erakordset pingutumist. Tulemuseks peab saama tihe, ühtlaselt pingutatud võrk.
Teise vertikaalse rea punumine Seda operatsiooni alustatakse, nii nagu esimese vertikaalse rea punumisel, istmeraami tagasarja keskelt. Ribad asetatakse esimese kahe rea peale, paralleelselt esimese vertikaalse reaga kuid väikse nihkega paremale nii et nende vahele moodustuks kitsas pilu.
Teise horisontaalse rea sissepõimimisega punumine. Selle rea ribade, vitstega punumisel põimitakse vertikaalsetele alla ja ülesse (joon.29 c), asetsedes paralleelselt esimese horisontaalse reaga väikses nihkes. Punumist alustatakse istme tagasarjast, lastakse ribad, vitsad esimeste vertikaalridade alla ja tõstetakse teiste vertikaalridade peale. Taimsete kiududega töötades on vaja olla tähelepanelik ja ettevaatlik. Vältimaks ribade järske paindeid ja keerdumist ( võivad murduda , muutuda hapraks).
Esimese diagonaalrea punumine. Seda operatsiooni alustatakse istme tagumisest vasakust nurgast (joon.29 d). Kinnitades ribade, vitste otsad tüübliga nurga avasse, punudes diagonaalselt, horisontaalsete ridade peale ja vertikaalsete ridade alla, kuni jõutakse vastas nurgani. Kust tuuakse riba, vits tagasi paralleelselt eelmisega, tõmmates riba läbi naaberavade esisarjal ja punudes horisontaalsete ridade peal ja vertikaalridade all. Sel viisil punutakse istme alumine vasak nurk, millejärel alustatakse samast nurgaavast, parempoolse nurga punumist.
Teise diagonaalrea punumine Seda operatsiooni alustatakse istme tagumisest paremast nurgast, kasutades samu avasid ja pingutades ribasid risti esimestel diagonaalridadega (joon.29 e). Ribad, vitsad punutakse horisontaalsete ridade all ja vertikaalsete ridade pealt. See operatsioon vajab erilist tähelepanu ja hoolikust.
Kantimine: Peale võrgu punumise lõppu ja vitste, ribade otste kinnitamist, alustataks kantimisega. Selleks kasutatakse kahe erineva laiusega riba – laia kandi jaoks, kitsast – selle kinnitamiseks. Kitsas riba kinnitatakse ühes istme nurkadest ja põimitaks altpoolt läbi sarjades olevate aukude perioodiliselt (üle ühe ava) tõmmates välja ja tehes aasa.
Lai ribalõik lastakse läbi aasa, mis tõmmatakse kõvasti kinni (joon.29 g). Kandi otsad kinnitatakse nurga avades ja lõigatakse liigsed otsad ära.
