Mööbel, antiik – Antiikmööbel

Osta soovija peaks endale selgeks tegema, mida antiikmööbel tähendab. Viima ennast kurssi mineviku vormide, stiilide ja ajalooga. Teadlik inimene on võimeline hindama varasemate perioodide  antiikmööbli materjale, tehnoloogiat, töötlemise ja mööbli kokkupanemise viise.

Tänapäeva antiikmööbel Eestis ja Venemaal pärineb XIX sajandist või XIX sajandi algusest. Palju vähem tõenäoline, et leiate  mööbli XVIII sajandist. Kindlasti tuleb pidada  õnnelikeks neid kellel  õnnestub leida XVI sajandi  mööblit.  

XVIII sajandi  60-ndatel „ barokk“ stiilis mööbel asendus „ klassitsistliku“ mööbliga. Ümarad ja kumerad vormid asendusid geomeetriliste kujunditega ja range proportsionaalsuse põhimõttega.

Mustris domineerisid triibud ja lilled. Eriti moodsaks muutusid kullatud mööbliesemed.

Venemaale jõudis uus mööblistiil veidi hiljem 1770-ndal aastal.

Tuntumaid mööbli valmistajaid Henry Gumbs (1765- 1831). Tema pojad Peter (1802 -1871), Ernest (1805- 1849), Gustav ( 1806- 1875). Alustas oma karjääri Saksamaal David Röntgeni juures. Alguses on tugevasti mõjutatud  Röntgeni töövõtetest ja lahendustest. Kasutab mööbli valmistamisel mehaanilisi seadmeid. Veel keerukamaid kui Röntgen. Liikuvad toolid, muusikalised meloodiad jne.  Avab XVIII lõpus   mööblivabriku Peterburis. Temast saab juhtiv mööblivalmistaja Peterburis. Varustas mööbliga Pavloski, Tsarsk“e Selo ja Talvepalee. Keisrinna Maria Feodorovna oli tema olulisemaid kliente. Kes tundis suurt huvi kunsti ja käsitöö vastu. Mõningatel andmetel isegi õppis puidunikerdust. Üks osa tema töökojast tegeles ainult pronks valu ja kuldamisega.  Domineerib mahagon mööbel, nikerdatud, värvitud tume roheline või pronks. Vaoshoitud kuldamise kasutamine. Põhirõhk vormi ilul. Originaalsus, vorm ja kujundus, ammendamatu fantaasia, parimate puiduliikide valik ,  laitmatu viimistlus ja töö kvaliteet, vastupidavus. „Gumbsi mööbel“ oli Venemaal kvaliteedi sümbol.

     

Venemaal nimetatakse selles stiilis mööblit  “Jacob“ stiilis  mööbliks. Georges Jacob (1739- 1814) prantsuse mööblimeister, klassitsismi esindaja. Õppis mööblitegemist ja äri Delannoy juures.Tema poeg Francois- Honoere- Desmalter Jacob ( 1770- 1841) Euroopas tuntakse nende mööblit Louis XVI stiilis. Meistritepoolt valmistatud mööbliga sisustatti prantsuse  ja teiste maade paleesid.  Kasutas poleeritud mahagoni, eebenipuud, seedrit koos kulla ja pronksiga. Napoleoni Egiptuse kampaania mõjul väga populaarsed Kreeka, Rooma ja Egiptuse motiivid. Kasutas kullatud pronksi ja õhukesi pressitud messing liiste, rosette.  Selge geomeetriline, funktsionaalne vorm.

   

XIX sajandi alguses  seoses uuendustega heideti  Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Liikumine levis kogu Euroopas. Prantsuse kunsti ideed olid inspireeritud peamiselt  Roma Impeeriumi ajastust. Kujunes stiil, mida hakati nimetama  “Empire”. Mööbli tootmises hakati, lisaks mahagonile, kasutama paplit ja kasepuitu. Intarsias ja  marketriis eebenipuud. Populaarseks muutus karjalakase kasutamine – eriti venemaal.

XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. Asendab „ ampiiri“ moodi gooti „gotic“ stiilist inspireeritud mööbel. Knight romaanid, Walter Scott, inspireerivad sisekujundajaid ja sisekujundust. Domineerivad heledad kangad, dekoratiivne  pronks, gooti ehted ja vitraažaknad.

Ampiir stiilis mööblit on endiselt levinud , tehes läbi teatavad muudatused. Vormid muutuvad ümaramateks, mugavamateks. Muutused ja uuendused aitavad kaasa uue mööblistiili „biidermeier“ tekkele.   Taskukohane, areneva väikekodanluse maitsete ja vajadustele.

Arhitektuur mõjutab ka mööbli stiile. Ruumide paigutus hoonetes muutub asümmeetriliseks ja kompaktseks. Tseremoniaalsete ruumide arv väheneb, tekkivad kabinetid ja magamistubade tähtsus igapäevane elus laieneb.

Ruumid, toad sisustatakse ühtses „ maitses“ ja  stiilis.     nagu nad ütlesid – kreeka, itaalia, ladina, hollandi, hiina, gooti või Veneetsia jne. Muutes mööbli ja muud esemed ühtseks tervikuks. Viies kaasaegse, uut tüüpi mööbli kokku – vintage (antiikmööbliga), diivanid ja erinevad vormid.  Ruumi jaotamine erinevateks osadeks, moodustades erinevad, kokkusobivad kujundlikud tervikud.

Mööbli stiil on “kaasaegne”, XIX sajandi lõpus hakkas Venemaal valitsema laenatud voolujooneline tehnokraatia. Aga mitte kauaks. XX sajandil alguses “moodsus” hakkab andma teed “konstruktivismile”. Selles stiili mööbli keskmes oli põhirõhk  esteetilisel  otstarbekusel ja sihipärasusel. Puudus dekoratiivne romanss “modernsus.” XIX sajandi teisel poolel alanud uus kunsti liikumine Venemaal. See on nn “kaasaegne”. Mida  iseloomustavad siledad read ja   looduslikud taimsed vormid.

Antiikmööbli ajastu ja stiil, ei ole iseenesest sageli mööbli väärtuse kujunemisel määrava tähtsusega. Sageli on oluline kunstiliine, esteetiline ja funktsionaalne lahendus. Näiteks võib juhtuda, et XIX sajandist pärit pähklipuidust tugitool on palju odavam kui hilisem konstruktivistlikus stiilis tool.

Antiikmööbliga sisustamisel lähtuge kujundamisel oma maitset. Kui teil on nõrkus inglise stiilis mööbli vastu siis lähtugegi sellest interjööri kujundamisel. Kui „rokokoo“ kujundage oma elamine antud stiilis jne.

Ostke mida soovite, aga ärge unustage valvsust ja ettevaatust!

Mööbel ja Collectibles

Antiikmööbel – annab väärtuslikku teavet riigi ajaloolise ja elu  perioodi  kohta, kust ese pärineb.   Mööbel – on üks tähtsamaid komponente interjööris. Mis ühendab eri osad üheks arhitektuuriliseks ansambliks.

Nimi “mööbel”, pärineb ladinakeelsest sõnast “Mobilis – „ liikuma. ” Mis iseloomustab väga täpselt  mööbli olemust, sest see on “liikuv” vara, mida saab teisaldada samas ruumis või kodus. Mööblit tähistavad sõnad paljudes keeltes: prantsuse keeles kõlab see Meublè, Itaalia- Mobiil, hispaania- Meubles.

Mööbli vormi ja tüübi kujunemine  läbi ajaloo, ei ole muutnud mitte ainult käsitöö arengut, aga ka vajadusi ja maitset. Eriotstarbelisust, paljusust erinevates riikides ja  ajaloo etappides. Kultuur, ideoloogia, elulaad – kõik see kajastub mööblis.

Mööbel on alati olnud interjööri lahutamatu osa. Tihedalt seotud arhitektuuriga –  isegi mõnikord nimetatakse “arhitektuuri väikevormideks.” Ajaloos on mööbel läbinud samu stiile ja  muutusi   kui arhitektuur.

Antiikmööbli uuringu raskendavaks asjaoluks on, et alates muinasajast kuni varajase  keskajani  pole säilinud peaaegu ühtegi originaal mööblit. Enamik mööblit on koos hoonetega sõdades, üleujutustes ja tulekahjudes hävinud. То, что представлено в музеях – лишь малая часть, дающая весьма смутное представление о мебельном искусстве прошлого. Muuseumides säilitatu on  vaid väike osa. Millepõhjal saab   väga ebamäärase   ülevaate mööbli kunstist  minevikus. Mööbli kollektsioonid  koosnevad  õnneliku juhuse läbi säilinud üksikesemetest. Seega on võimalik ülevaadet saada ainult säilinud  kirjalike allikate ja joonistuste kaudu.

Kahjuks on olnud perioode kus aktiivses kasutuses olev väärtuslik (ajalooline) mööbel visati välja põletati ja asendatu uue ja koledaga. Palju ilusaid ja kalleid meistriteoseid kadus igavikku. Kui vana mööbli on sinu arvates jäänud moevoolule jalgu, muutunud tarbetuks. Pane ese hoiule, anna muuseumile või vii antiigikauplusesse. Ilusad ja kallid asjad, mis kaunistatud paleed ja kloostrit talupoegade maju, näiteks pulma kirstud, mis olid  pruudi kaasavara. Võiksid olla aukohal muuseumis.

Kaasaegne turg on täis antiikmööbli imitatsiooni ning võltsinguid mitte ainult XX sajandist.

XIX sajandi teisel poolel tekkis Euroopas ja Venemaal suur huvi antiikmööbli vastu. Nõudluse kasvuga XVII ja XVIII sajandi mööbli vastu sai alguse massiline võltsingute valmistamine.

Sõltumatud väiketöökojad, kus arhitektid, kunstnikud ja puusepad valmistasid, tootsid  koopiaid (võltsinguid) asusid Pariisis, Veneetsias, Peterburgis ja teistes linnades.

Paha

Pahaaimamatud kliendid sisustasid maju, häärbereid, losse antiigiga. Teadmata, et tegemist pole tõelise antiigiga vaid võltsingutega.

Venemaa mööbli võib tinglikult jagada kahte suurde etappi: enne Peeter I, kui Venemaa oli suhteline eraldatus Euroopas. Periood kus aadlike ja rikaste mööbel ei erine tavaliste inimeste mööblist. Traditsioonide, vormide ja materjalide ühtsus.

Peeter I valitsemise ajal kui Venemaa loob aktiivsed kontaktid  Euroopaga. Puhkeb teatud ringkondades mood ( järkjärguline kohustus ) välismaise mööbliga sisustamise  järele.

Kutsutakse mööbli valmistamisel käsitöömeistrid Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist, Inglismaalt. Kes õpetavad ja kasvatavad samaaegselt vene mööblimeistreid.

Samalajal tavainimeste seas jätkub traditsioonilise mööbli valmistamine ja kasutamine.

Katariina II valitsemiseajal jätkub Euroopa mööblitraditsioonide areng  ja meistrite kasutamine Venemaal. Sakslane tööstur David Röntgen ( 1743- 1807) arendab vene klassitsismi. Eriti kuulus on tema monumentaalne, silindrilise kaanega, peidikutega kirjutuslaud. Disainbüroo, imeline mööbel igasuguste mehaaniliste seadmetega, varustas klassitsistliku  mööbliga Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa õukondi.

  

Venemaa mööbli ajalugu on XVII sajandil on  tugevasti (rohkem kui teised perioodid) mõjutatud Euroopa mööbli eeskujust, traditsioonidest.