Art deco

Kunsti-ja disainistiil, mis sai alguse 20.sajandi alguse Pariisis. Õitses rahvusvaheliselt 30ndatel aastatel kuni Teise Maailmasõja alguseni. Mõjutas kogu disaini,moodi,ehteid,sealhulgas arhitektuuri, tööstusdisaini, sisekujundust. Kunstiline loovusperiood, mis kulmineerub Pariisi näitusel des Arts Décoratifsi Industrial and Modern 1925.aastal. Misjärel art deco kogus populaarsust Euroopas ja levis kogu maailmas.

Art decos on esindatud elegants, glamuur, funktsionaalsus ja modern. Lahkumine eelkäija,juugendi,voolavast asümmeetriast, orgaanilistest kõveratest.Tehnoloogia koos mustrite ja ikoonidega Kaug-Idast, Antiik- Kreekast, Roomast, Aafrikast, Indiast ja maiade, atsteekide kultuurist. Vormid muutuvad lihtsateks, siledateks ja tõhusateks.Pinnad siledad ja nurgad ümarad. Minimaalne ornamendi kasutus. Horisontaalsuse rõhutamine, läbi kuju ja kontuuri.

Kasutataks eksootilist puitu ja vineeri (spooni).Mustri ja struktuuri esiletoomiseks poleerpindu. Orgaaniline kuju. Julge materjalide ja värvide kasutus nagu kroom, must. Mööbel valmistatakse valdavalt heledamatest puitudest. Polster kaetakse nahaga. Kangamustrid siksak, ringid, kolmnurgad, kuubikud, päikesed ja kiired.

Lineaarne sümmeetria, mis mõjutas paljusid 20. sajandi mööblistiile. Sealhulgas konstruktivism, kubism, modernism, futurism.

Art deco puhkes taas 1960ndatel aastatel.

Uus Art Deco mood ja sisekujundus vajas uusi tekstiilimustreid , sisustust , tapeeti, vaipu, rõivaid. Prantsuse kangadisainer Raoul Dufy on oma kirjutistes kutsunud lugejat avastama tähelepanuväärset Art Deco maailma ja projekteerijate loomingut nagu Delaunay, Ruhlmann, Henry, Marrot, Dufresne, Benedictus ja kümneid teisi.

Paul Poiret (1879-1944) Prantsuse moekunstnik, sisekujunduse, -mööbliriide ja kangadisainer. Olles juba noore poisina lummatud kanga värvi ja disainivõimalustest. Pärast praktiseerimist Jacques Douceti ja hiljem Charles Frederick Worthi juures avas Poiret 1903.aastal isikliku disaini -ja käsitöö firma. Peale paljusid reise erinevatesse riikidesse eesmärgiga ammutada uusi loomingulisi ideid avab 1912.aastal oma disainikooli Martine disain, kus realiseeris kanga, mööbliriide ja tarvikute art deco ideid. Püüdis oma õpilastes arendada aktiivsust ja maitset, samas lämmatamata nende individuaalsust. Kõige allikaks on inspiratsioon, mis tuleb hoida puhta ja tervena. Looming peab olema värske ja loodusest inspireeritud. Alter Marine stiil oli väga populaarne kolmekümnendate aastate lõpuni. Avati kauplused Pariisis, Berliinis, Londonis, Philadelphias ja Biarritzis. 1929.aastal läks Alter Marine pankrotti ja suleti.

Poiret oli enne Esimest maailmasõda üks populaarsemaid autoreid, hiljem tema populaarsus kahanes, oli sunnitud oma ärid sulgema, kaotas kogu oma vara ja suri vaesena.

Kangad Paul Poiret

Raoul Dufy (1877-1953) Prantsuse maalikunstnik, raamatuillustraator, keraamik, mööbli,- kanga ja ruumidisainer. Pärast koolitust École des Beaux-Arts in Le Havre asus ta 1896 aastal õppima École des Beaux-Arts Pariisis. Dufy andis olulise panuse dekoratiivkunsti, eriti tekstiilidisaini. Tema loodud kangaid toodeti Lyonis firma Atuyer poolt. 1909.aastast kuni 1928.aastani tegi ta kaastööd Paul PoiretAlter Marine trükitud tekstiili kujundamisel. Seejärel töötas keraamika dekoreerijana , tehes tihedat koostööd katalaani pottsepa José Llorensiga. Alates 1930.aastast seinavaipade ja mööbliriide disainerina. Raoul Dufy

Raoul Dufy looming on tugevasti mõjutanud postimpressionismist, fovismist ja kubismist.

Kangad Raoul Dufy

Mööbel Raoul Dufy

Äriühing Francois Atuyer

Bianchini Ferier, Lyonis asuv siidkanga tootja, asutatud 1888 aastal, kui kolm prantslast asutaja Francois Atuyer kelle juhtida oli tehniline pool, Charles Bianchini, kes tegeles äripoolega ja juhtimisega tegelenud Francois Ferierie ühendasid oma jõud ja käivitasid , vaatamata raskele majanduslikule olukorrale ,taas luksusliku siidikanga tootmise. Nende toodang pälvis Pariisi Exposition Universelle 1889.aastal hõbemedali ja sellest ajast alates on olnud väga edukad. Paar aastat hiljem avati mööbli ja suurte moemajade jaoks mõeldud luksuslike kangamüügi esindus Pariisis. Suur ärimees Bianchini tegi koostööd paljud kunstnikega nagu Raoul Dufy, Paul Poiret, Paul Iribe, Robert Bonfils ja Henri Gillet kellede loodusest inspireeritus art deco kangad olid väga populaarsed.

Peale Esimest Maailmasõda muutus üsna väike ettevõte rahvusvaheliseks tööstus ja kabanduskontserniks , avades lisks Pariisile kontorid Londonis, Genfis, Brüsselis, Montrealis, New Yorgis, Los Angeleses, Chicagos, Buenos Aireses.

Mööbli -ja moetööstusele kujundatud kangaste arv ulatus 1928. aastal ca 4000 kujunduseni. Enamik enne 1950.aastat kavandatud,anonüümsed disainilahendused on säilinud arhiivis ja numbrite järgi dateeritavad.

Teise Maailmasõjajärgsel perioodil tegid firmaga koostööd disainerid Cardin, Givenchy, Chanel, Dior, Nina Ricci ja Yves Saint-Laurent.

Firma tegevust võib tinglikult jagada nelja ossa; loomine ja laiendamine (1888-1914), lõpptähtaeg (1914-1929), kriisi ajeg ja testid (1929-1945) ja lõpuks lagunemine ja langus (1945-1992). Liitumine Bianchini / Férier omand liidetakse Baumann kangatootmisega. Ein Teil des Firmenarchivs, die so genannten “Grands Livres” mit mehr als 25.000 Textilmustern, konnte 1999 für die Musées des Tissus et des Arts Décoratifs in Lyon angekauft werden. Osa ettevõtte arhiivist, nn “Grands Livres” üle 25000 tekstiili mustrid, on osaliselt kättesaadavad tekstiili-ja Dekoratiivkunsti muuseumis Lyonis 1999.

Kangad Bianchini-Ferier

Paul Iribe ( 1883 – 1935 ) prantsuse illustraator, disainer ja dekoratiivkunstnik. Iribe received his education in Paris. Iribe sai haridus Pariisis. Aastatel 1908 – 1910 õppis Ecole des Beaux – Arts ja College Rollin. 1908 aastal avas Pariisis ateljee ,kus kujundas kostüüme, mööblit, kangaid ja tapeete. Valmistas Paul Poiret’i tellimusel moe reklaamibrošüüre, mis olid väga mõjukad ja tegid Iribe tuntuks. Tema loomingut hakkasid tellima Coco Chanel, Jeanne Lanvin, Jeanne Paquin, Callot Soeurs, ja Jacques Doucet, kellel tegi Art deco stiilis korterisisustuse . 1914 aastal siirdus Holliywoodi Paramount Studiosse, kus kujundas filmikostüüme, interjööre, rezhissöör Cecil B. DeMille’i juures. Naases Pariisi 1920. aastal asutas ajakirja Le Temoin, kus avaldas poliitilisi karikatuure. 1930. aastal asus tööle ehtekujundajana Coco Chaneli, kus töötas kuni surmani.

Kangad Paul Iribe

Tugitoolid Paul Iribe

Sonia Delaunay (1885-1979) juudi – päritolu pransuse maali, tekstiili kunstnik, teatri ja sisekujundus, mööbli disainer. Delaunay kasvas üles Peterburis. She studied drawing in Karlsruhe, Germany, and in 1905 moved to Paris, where she was influenced by the Post-Impressionists and the Fauvists. Õppis joonistamist Saksamaal Karlsruhes ning 1905 aastal kolis Pariisi, kus oli mõjutatud postimpressionistidest ja fovistidest. 1920. Delaunay loodud abstraktse värviharmooniaga tekstiilid ja kleidid mõjutasid rahvusvahelist moodi. 1925 esines oma moe-,ja kangaga ning mööbliga Pont Alexandre III at Paris Exposition des Arts Décoratifsi et Industriels. Pühendus taas During the 1920s Delaunay designed textiles and dresses, and her use of abstract colour harmonies had a strong influence on international fashion. Hakkas taas maalimisele 1930 aastal , ühinedes Abstraction loomeühinguga 1931. She and Robert Delaunay became involved in public art projects, and they collaborated on vast murals for the Paris Exposition of 1937. Tema ja Robert Delaunay said kaasatud avalikke kunstiprojektidesse valdavaks seinamaalingud Pariisi Exposition des Arts et Techniques dans la Vie Moderne 1937. After her husband’s death in 1941, Delaunay continued to work as a painter and designer, and she lived to see the mounting of retrospectives of her work by major museums from the 1950s onward. Pärast abikaasa surma 1941 Delaunay jätkas töötamist maalikunstniku ja disainerina. Tuntud erksate värvide ja geomeetriliste kujundite, abstraktsiooni kasutajana. Esimene naiskunstnik kellel oli retrospektiivne näitus Louvre 1964 ja aastal 1975 sai Prantsuse Auleegioni ordeni.

Kangad Sonia Delaunay

Paule Marrot (1902-1987) Prantsuse maali, -tekstiilikunstnik ja õppejõud. Alustas oma kunstiõpinguid 14-aastaselt Studios of Sacred Art. Müüs oma tekstiilikavandeid Paul Poiretile.1925. aastal võitis kuldmedali näitusel Exposition Internationale des Arts DECORATIFS. 1932 aasta Salon des Artistes Decorateurs Näitusel tutvus ta elsassi tekstiilitootja Jean Schlumbergeriga. Järgnes edukas koostöö, mis kestis Schlumbergeri surmani 1963. aastal ja mille jooksul kujundati ligi 320 tekstiilikavandit. Tema looduse lillede, lindude ja värvide kobinatositsiooni julge kasutamine peegeldab modernismi klassikalist seost art decoga.. Tema loomingust olid sissevõetud Ali Khan, Iraani Shahh, Briti kuninglik perekond, disainer Billy Baldwin ja Jackie Kennedy, kes lasi Marroti lilleliste kangastega kujundada ühe toa Valges Majas 1952 aastal pälvis Marrot Prantsuse Auleegioni ordeni ( Legion of Honor).

Kangad Paule Marrot

Émile-Jacques Ruhlmann ( 1879 – 1933), Prantsuse mööbli ja -interjööridisainer. Tema ideed ja kujundus said art deco nurgakiviks..

Pärast sõjaväeteenistust 1900.aastal, hakkas sõpradega tegelema mööbli kavandite ja projekteerimisega.Isa surma järel 1907, võttis üle dekoratiiv- kunstiga tegeleva perefirma juhtimise. Aastal 1912.asutas oma töökoja Lissaboni tänaval.

1919.aastal koos Pierre Laurrent’iga rajatud firma ’’Ruhlmann et Laurrent’’ oli spetsialiseerunud luksusliku mööbli, kodukauba, tapeedi ja valgustite tootmisele. Neli aastat hiljem avas oma mööblikaupluse. Firma looming oli populaarne Pariisi avangardi austajate hulgas. 1925.aastal Pariisi näitusel Exposition Internationale des Arts Décoratifsi et Industriels saavutas tema modernne mööbel suurt tähelepanu ( mida alles hiljem hakaiti nimetama „ art decoks“) ja äratas huvi kogu maailmas. 1927 aastal sisustab Ruhlmann Pariisi Kaubanduskoja, hotell Potockiavenue de Friedland ja teemaja liner Ile-de-France .Projekteeris interjöörid ja mööbli Elysee Palace Rahvusassambleele, Pariisi linnaosa Puteaux linnapea tööruumid, mitmed ministeeriumid Colonial Museum in International Colonial Exposition (1931) (valvelauast Marshal Lyautey, palee Golden Gate ), nüüd National City. Paljud lugematud luksuslikud elukohad Prantsusmaal ja välismaal. Metropolitan New York ja Kairo Muuseum omandasid Ruhlmanni mööblit. 1923.aastal pälvis Prantsuse Auleegioni ordeni ( Legion of Honor).

Tema kujundus ja stiil vastab uuele esteetikale. Puhtad jooned, harmooniline, vabastatud liigsest, üheksateistkümnenda sajandile omasest ülekoormatusest, tehniline täiuslikkus, elegants. Erinevate väärispuu kontrastidega, elegantse joonega mööbel tõstab Ruhlmanni võrdseks suurimate XIX sajandi mööblimeistritega.. Luksusliku maitse ja teostusega, mööbel, kummutid, kirjutuslauad, toolid, tugitoolid ettevaatlik ja mõistlik funktsionaalsus.Tema mööbel on valmistatud selleks, et teenida ja rahuldada harjumusi, silma ja keha. Ruhlmanni loomingus on maitsekalt, ainulaadse tundepuhtusega ühendatud haruldasi materjale: kingwood, Amarant, Macassar eebenipuu, amboina, roosipuu, inlays elevandiluust, kilpkonna, shagreen ja kullatud pronks või hõbe.Ta suutis leida ja luua uue rütmilise ning tasakaalustatud kõvera, kasutades kaardus, looklevat,profiili. Ruhlmann mööbel on luksuslik aristokraatlik elegants, isiklik autentne stiil, ajatu prantsuse interjööri märk.

Ruhlmann originaal mööbel, milledel on tempel v. kaubamärk „Ruhlmann“ ja mõnikord ka „ Atelier“ või „Atelier B“ ( märgistab, millises töökojas mööbliesemed on valmistatud) Võivad olla oktsjonitel müügis väga kõrgete hindadega. 2010 aasta detsembris Sothebyl New Yorgis müüdi söögitoa puhvetkapp 1.500.000 $. 2009 aasta veebruaris at Christie Pariisis oksjonile müüdi Ruhlmann tugitool Saint Laurent’i 233.000. $

Kangad Émile-Jacques Ruhlmann

Toolid Émile-Jacques Ruhlmann

Peme mööbel Émile-Jacques Ruhlmann

F Gregory Brown (1887-1941) Briti kangadisainer, graafik ja maastiku- maalija. Alustas oma karjääri metallikunstniku õpilasena. Hiljem töötas raamatute, ajakirjade illustraatorina ja plakatite disainerina. Aastal 1914 tegi ta oma esimese graafilise kujunduse Londoni Raudtee Transpordiettevõttele. Pälvis plakatidisainis Milan International Exhibition 1923 diplomi. Oli Design ja Industries Association (DIA)asutaja liige. Töötas erinevates disainifirmades ICI, London Underground ja Whitney Tekid,kus disainis tekstiile. Tema lihtsustatud, lüüriline tekstiili pälvis 1925. aasta 1925 Exposition des arts DECORATIFS Pariisi näitusel kuldmedali.

Kangad F Gregory Brown

André Mare (1885 – 1932) Prantsuse disainer, sisekujundaja ja maalikunstnik. Õppis maalimist School of Decorative Arts, mille ta lõpetas 1904, ja Julian Akadeemias. 1906.aastal eksponeeris oma maale “Salon des indépendants.” Mare klassitsismist ja modernismist lähtuvad geomeetrilisi vorme võib pidada kubismi eelkäijaks. Isiklik stiil, mis läbis tema loomingut kuni surmani. 1910. aastal alustas oma karjääri sisekujundajana.

Esimese maalimasõja ajal mobiliseeritakse Prantsuse armeesse . Sõjaväes valmistab looduse ja sõjatehnika kamuflaaže. Sellel perioodil jäädvustab kümneid sõjaga seotud läbielamustest kubistlike visandeid. Mida hiljem kasutas oma raamatus “Kubism ja Camouflage» (Kubism et Camouflage)1914 -1918 aastate sündmuste kirjeldamise kohta. 1916. aastal autasustatakse George V ristiga.

Pärast sõda, töötas A. Mare kunstniku ja sisekujundajana, tehes tihedat koostööd arhitekt Louis Xue’ga, kellega koos olid kahekümnenda sajandi tunnustatud art deco liidreid. Asutas koos Louis Suega “La COMPANIE des Arts Français.” Disainis üle 2000 mööbli -ja sisustuseseme, kanga, tapeedi.1921. aastal kavandas Mare kostüümid Pariisi ooperimajas etendunud Maurice Raveli “Hispaania tantsijale”. 1925.aastal tegi koos L. Xueiga kahe paviljoni sisekujunduse Exhibition of Decorative Arts. Samuti Pariisi moodsa kunsti muuseum ovaalsali elutoa sisekujunduse.Samuti Prantsuse saatkonna Washingtonis. 1926. aastal pärast Dekoratiivkunsti näitust pälvis André Mare Prantsuse Auleegioni Rüütli nimetuse. 1927. aastal loobub tervislikel põhjustel kümme aastat kestnud Prantsuse Kunstiseltsi juhtimisest ja pühendub ainult maalimisele.

André Mare suri 1932 aastal tuberkuloosist tingitud raske mürgituse tagajärjel. Ta on maetud väikesel kalmistul Lignerits on Pays d’Auge.