Väga sageli pole antiikmööbel müügil  oma algsel kujul. See on mõistetav – kümneid, sadu aastaid erinevaid paiku, ladustamist  pööningutel. Kahjustab, muudab puitu.  Tolm koguneb polstrisse, mööbliriie on nagu kalts. Metall roostes.Sellises olukorras on restaureerimine möödapääsmatu.

Mööbli taastamise  garantii. Professionaalsed meistrid, kellel on aastatepikkused kogemused selles valdkonnas. Üsna sageli  endised või praegused muuseumi restauraatorid. Mis näitab, et neil on vastava  erialane kogemus, haridus. Mööbli restauraatorid saavad sõna otseses mõttes hunniku puit detaile („väärtuslikku prahti“). On võimelised selle  uuele elule äratama. Haruldasem, kallim antiikmööbel  on nikerdatud, lakitud ja kaetud lehtkullaga.

Kui sa usaldad mööbli restaureerimisel  juhuslikule amatöörile – kas  selline “rekonstrueerimise” töö on ikka vajalik? Võib juhtuda, et ebaprofessionaalsete tagajärgede parandamine, taastamine    võib tuua märkimisväärseid lisakulusid. Et  hoiduda saatuslikust veast,  on parem mitte kiirustada.  Teha päringuid, analüüsida ja otsida abi tunnustatud meistritelt. Hoiate kokku lisakulutuste pealt märkimisväärsed rahasummad. Odavusel on sageli väga kallis hind.

Kvaliteetne restaureerimine nõuab mitte ainult täiuslikke tehnilisi teadmisi ja oskusi. Vaid ka sügavaid teadmisi kunsti ajaloost, antiikmööbli stiilide tundmist. Haruldaste dekoratiivsete materjalide ja mööbli viimistlus metoodika valdamist.  Euroopa, antiikmööbli valmistamisel on sageli  kasutatud lehtkulda, inkrusteeritud erinevaid eksootilisi materjale (pärlid, vääriskivid, hõbe jne).  Selline stiilne mööbel  nagu rokokoo või barokk, tähendab keerulisi mustreid, mis nõuab taastamisel tähelepanuväärset talenti.

Klassikalise mööbli restaureerimise eesmärk ei sa olla ainult muuseumi  eksponaatide korrastamine ja  osalemine messidel ja näitustel. Taastamise ülesanne on anda mööblile võimalikult algne ajalooline (valmistamise aegne) väljanägemine.  Planeeritult edasiseks kasutamiseks kodus- see on teema arutamiseks. Restaureeritud mööblit ei tohiks vaadata ainult kui täiusliku välimusega kunstiteost. Kindlasti peaks restaureeritud mööbel leidma oma endise, algse otstarbe.  Aktiivses igapäeva kasutuses.

Mööbli restaureerimise erinevad võimalused – hädapärane kosmeetika. Võimalk teostada kui ese on kasutamiskõlblik. Eemaldatakse ekspluatatsiooni tagajärjel tekkinud pindmised kahjustused, kriimud ja väiksemad remondid. Taastatakse välisilme.

Kapitaalse mööbli restaureerimise korral mõeldakse põhjalikku ja aeganõudvat remonti. Mille käigus tavaliselt ese demonteeritakse erinevateks puidudetailideks. Vahetatakse välja  murdunud, kaotsiläinud  osad (jalad, käepidemed, keeretega osad), uksed ja sahtlid. See on raske  aja- ning materjalimahukas töö. Mille käigus eemaldatakse seened ja mardikad. Asendatakse kahjustatud värvkate, poleer, remonditakse dekoratiivsed elemendid, mööblitarvikud. Tööde  lõpetamisel on rekonstrueeritud mööbel nagu uuesti sündinud.

Mitte asjata ei nimetata restaureerimist ka taastamiskunstiks. Antiikmööbel on aega ja raha panustamist väärt, et teenida teid ja järeltulevaid põlvi.Но результат этих трудов будет великолепным и ваша мебельный антиквариат будет достойно служить вам еще много-много лет!  Kapital, mis kannab alati ja igal ajal protsenti.

MÖÖBLI AJALUGU

Pärast viimast jääaega, hakati tasapisi omandama maaharimise oskusi. Ei rännatud enam toiduotsimisel lõputult ringi. Hakati ehitama püsivamaid, paikseid elupaiku ja omandama vara. Tekkis võimalus ja arenes välja tööjaotus. Tekkisid käsitöölised, kes  arendasid välja oma kaubaks minevad tooted nagu ehted, keraamika ja mööbel.

Teadmised vana aja mööblist pärinevad keraamika kaunistustelt, freskode stseenidest. Võrreldes keraamika ja ehetega, mille originaale võime me imetleda varajastest tsivilisatsioonidest.

Esimene teadaolev mööblikujutuse pilt, milleks on järi, pärineb Türgist Catal Huyukist ja mille vanuseks hinnatakse 3000.a. e.Kr.

Kõik vanad originaal mööbliesemed, mis mõningate rottide poolt kahjustatud osadega on säilinud tänapäevani. Pärinevad Egiptuse kuningate hauakambritest. Kus tänu soojale ja kuivale kliimale ning suletud ruumile on esemed läbi sajandite heas seisukorras tänaseni säilinud. Peale minimaalset taastus on säilitatud ja eksponeeritud originaal esemed, muuseumides kõigile huvilistele vaatamiseks.

Hiina tsivilisatsioon on aastatuhandeid  katkematult jätkunud. Kunsti on sealmaal alati kõrgelt hinnatud. Tänu millel võiime me ka tänapäeval osa saada säilinud Hiina vanast mööblist.

Kuigi Egiptuse, Kreeka ja Rooma mööblit on vähe säilinud, saame me maalingute ja kirjanduse kaudu võimaluse ettekujutus kuidas kauges minevikus elati.

Klassika taaselustumine: Kreeka, rooma ja egiptuse dekoor oli inspiratsiooniks neoklassikalise mööbli stiili arengule Euroopas ja Ameerikas 18. ja 19 sajandil

Vana – Egiptus

Vanad egiptlased moodustasid esimese suure klassikalise tsivilisatsiooni. Euroopas oli alles kiviaeg kui egiptlased ehitasid losse ja õppisid matemaatikat ning kirjutasid papüürusele. Egiptlased säilitasid raamatupidamisdokumente ja kirjutasid üles ajalugu. Lapsed mängisid puidust nikerdatud mänguasjadega, millel olid liikuvad osad.

Egiptus vallutati Aleksander Suure poolt ja hiljem roomlaste poolt. Mõlemaid vallutajaid on Egiptuse kultuur, kunst ja filosoofia oluliselt mõjutanud. Võib öelda , et vallutajad said vallutatud omakorda tsivilisatsiooni poolt.

Vana – Egiptuse antiikmööbel

Egiptlased uskusid, et omandit võib kasutada hauataguses elus ja mööbliesemed maeti koos surnutega suletud hauda.

 

Laialdasema ülevaate Egiptuses kasutatud mööblist saame  siiski ainult seinamaalingute kaudu. Selleaja mööblit võib tinglikult jagada: pingid, toolid, lauad, voodid, diivanid, kummutid ( kastid ), riiulid.

Mõningad mööbliosad kullati. Valdavaks kaunistuselementideks olid siiski nikerdused ja dekoratiivsed elemendid. Toolidel lõvi jalad, istmeosad kaetud loomanahkadega, puidust voolitud nõgusus või kõrkjapunutis.

Hiljem lisandusid toolidele selja ja käetoed. Suured  lauad olid sellajal siiski haruldased. Sageli olid mööbliesemed rauast või rauast ja puidust.

Egiptuse keskaeg.

Mööbel muutus eelneva perioodiga võrreldes rafineeritumaks. Kuld, värvid ja spoon leidsid rohkem kasutamist, muutusid silmatorkavamaks. Populaarseteks motiivideks muutusid arvude, pühade loomade nagu lehma pea, lõvi ja jõehobu.

EGIPTUSE UUSAEG

1570 eKr. Kuni 1087 eKr. Eriti tuntud suurpäraste linnade nagu Teeba templite, paleede ja hauakambritega. Ka mööbel on vastavalt aja õitsengule luksuslikum. Sellest perioodist on rohkem säilinud puidutöö oskusi kajastavaid esemeid.

Sellel perioodil vallutasid egiptlased uusi maid ja   laiendasid  oma impeeriumi. Kontakt Nubia ja Eufrati jõe kultuuridega avaldas mõju egiptlastele. Suurenes toolide arvukus rikaste Egiptlaste kodudes. Toolide seljatoed olid rikkalikult värvitud. Väikesed lauad mosaiik kaunistustega.

 

TUTANHAMON

Tutanhamoni haud avastati 1922. aastal. Tänu avastusele sai maailm teada tolleaegse Egiptuse rikkusest ja iidsest mööblikunsti valmistamise oskustest. Leitud mööbel torkab silma enneolematu suursugususega. Puitraamidega toolid ja diivanid kaunistatud elevandiluust nikerdustega ja väärismetallidega. Elevandiluust kolmetasapinnalise nikerdustega peatoed, väikesed riidekirstud ja majapidamisasjade jaoks mõeldud kastid. Keeruliine intarsia, kallid vääriskivid. Toolide jalad lõvikäppade või krokodilli jalgade kujulised. Sageli meenutasid gaselli jalgu. Sageli ühendati nikerdustes taimornament, looma ja linnukujutised.

  

Toolid olid kõige levinum mööbliese Egiptuse kodudes. Teadaolevalt tulebki pidada Egiptlasi kokkukäiva tooli leiutajateks. Neid mugavalt kasutatavad toolid olid eriti populaarsed armee komandöride seas. Ajajooksul kujunes neist rikkalikult nikerdatud  ja maalitud toolidest staatuse sümbol. Seljatoega toolidele asetati täiendava mugavuse saavutamiseks padjad. Kokkukäivatel järidel olid tavaliselt punutud istmeosa.

VOODID

Voodi jalad olid reeglina alati nikerdatud kas looma sõrgade või käppade kujulised.  Voodid olid jalgadepoole kaldu, madalamad. Jalgade alla asetati jalatugi. Kõrgem peosa oli kaetud mingi pehme materjaliiga. Magamistoas olid rikkalikult kaunistatud kapid, kirstud, kastid. Kirstudes hoiti voodipesu ja majapidamistarbeid. Väiksemates karpides kosmeetikat. Väiksemates sahtlite või kaantega laegastes ehteid.

   

LAUAD.

Laudu madalad ja kergesti liigutatavad. Kaunistatud intarsiaga või nikerdatud elevandiluuga, kullatud jalad. Kasutati tavaliselt söömiseks, kirjutamiseks ja mängimiseks.

Egiptuse mööbli taaselustumine.

19. sajandi alguses korraldas Napoleon mitmeid sõjalisi kampaaniaid Egiptusesse. Ta oli lummatud Vana- Egiptuse ja egiptuse sisearhitektuurist ja kujundusest. Tänu temale taaselustus ja sai Prantsusmaal populaarseks Egiptuse eeskuju järgi valmistaud mööbel ja arhitektuurilahendused. Tekis Empire mööbel, mis levis Euroopas, Inglismaal Regency mööbel ja Ameerikas. Algas Uusklassikalise mööbliajastu periood.

VANA – KREEKA MÖÖBEL.

Kreeka kulltuur pani aluse pronkstsivilisatsiooni sünnile n. Minoans Kreetal. Kus ehitati suuri paleesid, olid osavad metallimeistrid, keraamikud, kunstnikud ja ehtesepad. Antiik – Kreeka tsiviilisatsiooni klassikaline ajastu ZENTTH alates 499 eKr. Kuni 79 eKr.

Antiik – Kreeka suured mõtlejad ja filosoofid, teadlased matemaatikute panid aluse tänapäeva kandunud avastuste võimalikkusesse. Nad armastasid koguneda, et vahetada mõtteid religioonist, poliitikast ja arutleda kontseptsioonide üle.  Veetsid palju aega Agora ( turul ) vesteldes ja argumenteerides. Vanad kreeklased armastasid ilu, kunsti, kirjandust, näitemängu ja nautisid legendide kuulamist.

Vana – KREEKA MÖÖBEL.

Kreeka mööbli ajalugu on tugevasti mõjutatud, laenatud ideedelt kui stiililt Egiptuse mööblist. Aegade jooksul omandas mööbel kreekalikud jooned. Liinid muutusid pehmemaks, kõverused peenemaks. Palju tähelepanu hakati pöörama mugavusele. Kreeka kunstis on valdav igapäevase elu kujutamine keraamikas, friisidel. Mis on neid mõjutanud kreeka mööbli projekteerimisel.

    

Kreeka mööbel on lihtne ja elegantne, maitsekas. Majades ei olnud palju mööblit. Pigem tehti majapidamistarbeid kaunistamiseks kui kasutamiseks. Algselt olid mõned lihtsad mööbliesemed majapidamises sageli kunstiteosed omaette.

DIIVAN.

Allalastava seljatoega diivan. Punutud seljatugi, mida kasutati istudes selja toetamiseks.  Kreeklastel oli Ida traditsioonist pärit komme pikalt süüa. Diivanid olid elegantselt polsterdatud. Võisid olla üleni puuidust, sageli valatud pronksist loomajalakujutistega.  Tavaliselt paigutati diivanid seina äärde ja nende kõrvale väikesed lauad toidu ja joogiga.

  

TOOLID.

Nii järisid kui tugitoole kasutati algul harva, pidulikel puhkudel. Hiljem võeti igapäevasesse kasutusse. Kreeka klassikalised toolid olid kaardus selja ja jalgadega. Elegantselt polsterdatud.

 

KUMMUTID.

Erinevat tüüpi ja erineva suurusega kaunistatud v. värvitud kummuteid kasutati tavaliselt ladustamiseks. Kappe ja riiuleid ei kasutatud. Kummutid oli hinnaline mööbel, mida pärandati põlvest põlve.

 

KREEKA  TAASELUSTUMINE.

Kreeka klassikaline mööbel oli inspiratsiooniallikaks 18. ja 19. sajandi disaineritele.  Arheoloogilised leiud vallandasid kujutlusvõime. Vana–Kreeka mööblist inspireeritud mööblitegijad jäljendasid vana-kreeka ja rooma disainilahendusi. Kujunes neoklassitsistlikus stiilis mööbel. Mis on tänapäeval  kollektsionääride hulgas ihaldatud mööbel.

Vana kreeka mööblidisain on mõjutanud maailma sisekujundusdisaini nagu kreeka mõtlemine maailma teaduse ja tehnoloogia arengusse.

VANA – ROOMA MÖÖBEL.

Rooma Vabariik, millest hiljem kujunes Rooma Impeerium, on sünnikodu meie kaasaegsele tsivilisatsioonile. Enamik tänaseid õigussüsteeme põhinevad Rooma õigusele. Rooma kunst, skulptuur ja kirjandus on olnud ning mõjutanud meid tänaseni. Enamike Euroopa keelte aluseks on ladina keel.

Rooma lõi tugeva ja korrapärase riikliku  süsteemi, mis võimaldas valitseda impeeriumi kaugemaid piirkondi. Valitses rahu ning heaolu, kus kunstnikud, käsitöölised, disainerid ja teadlased rakendada oma andeid

Suure impeeriumi keskpunktiks olev Rooma linn  muutus suure rikkuse ja heaolu keskpunktiks. Kõik kaubateed viisid Rooma. Leegionärid kaitsesid kogunenud rikkust. Hea peaga ja ärivaistuga inimestel oli avatud tee muinasjutuliste rikkuste juurde. Tekkisid rikkad kaupmehed ja seadusandjad. Kes andsid tööd kõigi kaunite kunstide loojatele. Rooma impeeriumi majade ja mööbli projekteerimine on oluliselt mõjutanud meie endi eluviisi.

Poliitilised intriigid ja ohjeldamatud prassimised, mis lõpuks nõrgestasid impeeriumi seestpoolt nii, et Rooma ei olnud võimeline enam vastu panema barbarite rännakutele. Mille tulemusena Rooma Impeerium praktiliselt lakkas olemast.

  

Rooma majades oli mööblit suhteliselt vähe. Ruumid olid lihtsalt kujundatud. Põhitähelepanu oli mosaiigil ja freskodel. Praktiliselt ei kasutatud viimistletud sisustust.

Rooma mööblist saame ülevaate peamiselt maalitud freskodelt. Mõnede üksikute säilinud mööbliesemete põhjal on võimalik siiski saada ettekujutust ka täna. Rooma ampiir oli elegantne ja kallis. Kus kasutati suurepäraseid ja kalleid materjale ning viimistlust.

Enamus mööblit, mis on meile iseenesest mõistetavad, olid roomlastele täiesti tundmatud. Puudusid kirjutuslauad, klaasustega kapid ja kübarakarbid.

Rooma parimates majades võis leida diivanid, voodid, toolid ja taburetid, lauad ja lambid, kirstud, kapid, vesikella. Muidugi nõud ja söögiriistad.

 

ROOMA MÖÖBLI TAASELUSTUMINE.

Rooma ja Kreeka vana mööbel oli inspiratsiooniks klassitsismi taaselustumisel 18. 19. sajandil. Neoklassitsismi kujunemine ongi Rooma impeeriumi mööbli ajaloo taaselustamine. Mis omakorda oli kreeka ja Egiptuse mööbli stiiliide jäljendamine. Roomlased parandasid ja kohendasid seda, mida nad olid näinud ja õppinud. Luues arhitektuuris ja mööblikunstis omanäolise, selgelt eristuva stiili.

TOOLID

Algsed toolid olid  ristjalgadega toolid või pingid nagu teistelgi vanadel tsivilisatsioonidel. Toolid olid kokkulapitavad. Tavaliselt oli neil ruumis kindel koht , kus mehed ja naised puhkasid või töötasid.

 

Pinki said korraga kasutada mitu inimest. See oligi ainus asi, mis teda toolist eristas. Kasutasid nii senaatorid, kohtud kui koolipoisid.

Erivorm sella, curule tool ( sella curulis ). Elevandiluust kaardus jalgadega kokkulapitav tool. Mida oli hõlbus kaasas kanda. Ülaosas rihm punutisega, kuhu sai toetada padja. Kohtunike ja kõrgete aukandjate sümbol. Rooma pink

SOLIUM

Tervikpuidust voolitud  primitiivne kõrge tugitool. Millele istumiseks, tõusmiseks oli vaja väikest järi. Tavaliselt peremehe või kõrge aukandja  jaoks mõeldud iste.

 

CATHEDRA

Suur mugav tool ilma liigsete kaunistusteta tagasikaarduva seljatoega tugitool. Täiendava mugavuse, lõõgastuse saavutamiseks, kasutati lisaks polstrile lahtiseid patju.  Eriti populaarseks sai õppejõudude seas. Kujunes välja termin „ ex – cathedra „ – teisisõnu „ autoriteetne., õppejõu tool „.

 

Mõnes valdkonnas on mööbli valmistamine ja disain väga vähe muutunud.  Egiptuse, Kreeka, ja Rooma arenenud töövõtted, tehnika ja materjalid on arusaadavad ning kasutusel ka tänapäeval.

Antiikajal kasutatud materjalid.

PUIT.

Puit oli tüüpiline materjal primitiivse mööbli valmistamisel, juba väga iidsetel aegadel. Vana – Egiptuse metsa ja käsitöölised, sammuti Kreeka, Rooma meistrimehed kasutasid palju erinevaid puuliike. Nagu akaatsiat, viigimarja, mandlit, datlipalmi, damariskit, paju, papplit, seedrit, pööki, tamme, jugapuud, jalakat ja küpressi.

METALL, PRONKS, KIVI.

Kui puidust valmistatud mööbel on tänaseks enamjaolt hävinud. Siis pronksist ja kivist mööblit on tunduvalt arvukamalt tänase päevani säilinud. Thukydidese kirjalike materjalide põhjal 427 eKr. Saame teada, et voodid olid valmistaud pronksist ja rauast ning pühendatud Herale. Puitu kasutati alati koos metalliga. Metall oli tavaliselt valatud ja seest õõnes niing ühendatud erinevatest osadest.

ANTIIKAJA PUIDUTÖÖRIISTAD.

Juba umbes 3000 aastat tagasi kasutati Vana-  Egiptuses  tänapäeval tuntud tööriistu: meisel, saag, naaskel, vibupuur  ja töövõtteid:  tapp ja tüübelühendusi ning nikerdati. Puidust paneeliide, tahvlite kasutamine. Mis vähendas puidu tundlikust niiskuse kõikumisele, pragunemist ja kummeldumist. Puidu treimist, mille töövõtted võeti kasutusele 2000 eKr. Osati valmistada lainelist ehis, profiilliistu.

Painutatud mööbel. Millal painutatud mööblit kasutama hakati pole võimalik määratleda. Vana- Egiptuse freskodelt võib jälgida puidust painutatud toole ja laudu valmistaud kuuma ning niiskuse kaasabil. Arvatakse, et  klismose tool on valmistatud kuumas aurus painutatud puidust.

LEHTKULD.

Vana – Egiptuses osati lehtkulda valmistada ja kasutada. Väärismetalli haamerdati niikaua kui see muutus imeõhukeseks. Saadud metalliga vääristati mööblit. Mis oli odavaim viis kuldse efekti saavutamiseks. Tutanhamon hauakambrist leitud kullatud mööbel on eredamaid näiteid.

Elevandiluu oli antiikajal kordades kallim kui kuld. Rikaste kreeklaste mööbel oli sageli kaunistaud elevandiluuga. Elevandiluu ja kullaga valmistaud mööbel oli väga säravilus. Kallis ja vähestele jõukohane.  Philip of Macedoni hauast leitud Vana- Rooma X- raamiga tool, mida hiljem hakati kutsuma „ elevvandiluu tooliks „

Spooni ehk dekoratiivset vineerimist osati kasutada ca. 3000. aastat tagasi. Sageli kasutati lisaks puidule  (eebenipuu, vaher) ka elevandiluud, luud, kilpkonna kilpi.

KESKAEG.

Keskaegne elu oli ebakindel. Perekonnad olid sagedasti liikvel.  Oli vaja põgeneda konfliktide  ja sõdade eest. Kus mitte ainult rahvad, vaid ka aadlikud  ja naabrid võitlesid ülemvõimu piiride pärast.  Sellest tulenevalt oli vaja oma vara kaasas kanda.

Euroopa rahunemist ja stabiliseerumist ning tõusu võib märgata alles 8. sajandi keskpaigas Karolingide dünastia valitsemiseajal Saksamaal. Kujunevad välja keskaegsed traditsioonilised kunstid, romaani ja gooti.

Keskaja mööbel valmistati peamiselt tammepuust. Tänu tema vastupidavusele ja kättesaadavusele. Levinumaks mööbliesemeks oli kirst. Mida algselt valmistati õõnsast puutüvest ja tugevdati raudvitstega. Reisimisel paigutati kirstusisse oma kodune majapidamine. Kirstu kasutati söömiseaeg lauana, nende peal magati. Paigal olles kasutati panipaigana.

Keskaegses kodus olid ainult voodid, padjad ja tekid. Oli suur söögisaal kus omanikud ja ülalpeetavad söögiaegadeks kogunesid. Lavats ( laudis ) toetatud puutüvele, millepealt söödi ja millest arenes välja estakaad laud. Mida sai kergesti kaasa võtta või kõrvale panna kui seda ei vajatud.

Kapid, mille eelkäiad olid riiulid kuhu paigutati karikad ja nõud. Aegade jooksul riiulite arv kasvas. Paigutati ette uksed . Arenes omakorda välja puhvet.

Pingid ja toolid olid kasutusel ainult rikastel. Kerged toolid olid keskajal populaarsed kuna neid sai kergesti kaasa võtta ja transportida.

KESKAJA VOODID.

Voodid olid sagedasti paigutatud seinaorva. Mille ette riputati kangas, sooja ja privaatsuse saavutamiseks. Voodit kattis õlgmadrats, millele asetati tikitud kangas. Normannide juures Prantsusmaal kujunesid välja baldahhiinvoodid ( Fourposter voodi ). Voodit ümbritsesid raudreelingud. Kuhu kinnitati rikkalikult tikitud, rippuvad kangad või vaibad. Mis olid omaette kunstiteosed ja kallid. Hiljem kaunistati  voodi puiduosad rikkaliku nikerdusega. Õlgmadrats asendati 14. sajandil hinnatud sulgmadratsiga

KESKAJA KUNST JA DISAIN.

Paremad näited keskaja mööbli, arhitektuuri, kunsti ja disaini kujunemise kohta saame säilinud kirikute ja katedraalide kaudu. Konfliktsel ja pidevas sõjas keskajal, oli kirik üks väheseid püsiväärtuste kandjaid. Kus elustiil ei muutunud, määranud mööbli arengut. Tänu sellele on keskaegsed mööblinäited ja stiilid just nendes kohtades kõige paremini jälgitavad.

BÜTSANTSI MÖÖBEL

Suur Rooma Impeerium jagunes 395 pKr. Kaheks eraldi osaks. Idaosast moodustus Bütsantsi riik. Mis kestis IV – XV sajandini kui Mohammed II vallutas linna. Vaatamata pikale perioodile ei ole Bütsantsi mööblit säilinud.

Bütsantslased valmistasid oma mööbli nagu vanad roomlasedki puidust, metallist, marmorist. Ruumid olid sisustatud Rooma eluruumide eeskujul. Justin II troon valmistati tervenisti hõbedast ja kullast. Kasutasid Ida mõjutustel Ottaomani eeskujul madalaid ja pehmeid diivaneid.

ROMAANI

Mõistet “romaani” hakati kasutama XIX sajandil, kui tekkis vajadus määratleda  XI-XII sajandi, ammust arhitektuuri. Üldiselt on mõiste  suhteline ja kajastab ainult üksikuid (eriti kasutusele võetud poolringi kujulisi kaari, kupleid) tollele ajale omaseid jooni. Mõiste leidis  üldist kasutamist. Nikerdused kajastasid pühakuid ja nende eludega seotud temaatikat.

Mööbel ei lähtu keskaja mentaliteedi ja elatustasemest. Vaid põhivajaduste rahuldamisest.

Toolid ilma nahkpolstrita, kaetud paksu värviga. Sirge selg, jalad – ilma nikerdusteta.

Hiljem lisandusid puidunikerdused (stiliseeritud lehed, müstilised loomad, geomeetrilised mustrid) Laud on väga lihtne. Enamasti eemaldatav plaadiga, mis toetus kahel pukil. Накладки из кованого железа. Konstruktsioon ühendatud sepisega.

GOOTI

Austria, Tsehhi, Hispaania ja Inglismaa. Hiljem Itaaliasse jõudes tegi gooti läbi tugeva ümberkujunemise, mille tulemusel tekkimist “Itaalia gooti”.

Domineerib kõrgustesse püüdlus. Valdavalt kasututati kiriku arhitektuuris. Raamid kaunistatud arhitektuuri elementidega: nooled, tornid, teravkaar element, tehniliselt keerukate kõrgvormideni.

Võeti kasutusele juba antiikajal kasutust leidnud Frame- paneelid. Erinevate konstruktsioonide ja paneelide valmistamisele aitas kaasa  saeveski kasutuselevõtt 1322. Paneelide populaarseks kujundite osaks nikerdatud õrnad Trükis mustrid.

Toolid on suured, rasked, sirged ja ebamugavad.  Lauad erinevates vormides. Kõige iseloomulikum omadus lihtsad, ristkülikukujulised lahtikäiva kaanega estakaad- lauad. Pikad ja kitsad

RENESSANSS VÕI RENESSANS  (14.-16. SAJANDEID) SAI ALGUSE ITAALIAS

Muutis oluliselt eelnevaid traditsioone. Väljendusrikas, kontrastina vertikaallahendused, gooti horisontaalne liigendatus, harmoonia ja proportsioon. Renessanss mööblis on kasutust leidnud arhitektuurilise hoone sambad, karniisid ja ehisviilus. Massiivne mööbel muutub järk-järgult  kergemaks. Ornamendid muutuvad rafineeritumaks. Värvitud mööbli osakaal väheneb. Tammepuidu asemel hakatakse kasutama rohkem pähkli ja kastani puitu. Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja allegoorilised ning ajaloolised isikud.

Valdavaks saab naturaalpuuidu eksponeerimine. Vineeri koorimismasina kasutuselevõtt. Võimaldas tasapinnalise puidust ornamendi, intarsia laialdasema kasutuse. Toolid muutuvad  mitmekesisemaks, luksuslikumaks ja saavad pehme istmeosa kaetud naha või vaibaga. Pehme mööbel on sündinud. Kasutusele võetakse kolmejalgne tool. Antiikmaailmas kasutusel olnud kokkukäivad toolid. Curule tool X – jalgadega, nikerdatud, kullatud, puuidust või pehme istmeosaga ( sadul iste ), antiikmaailmas aukandjatele mõeldud tool.

Lauad on põhiliselt kahte liiki: paks ristkülikukujuline üleval ja 2 või 4 jalga. Rikkalikult nikerdatud tugev  sammas koos ümmarguse lauaplaadiga, 6-või kaheksatahuline kujuga. Lauaplaat oli marmorist või mosaiik, intarsia tehnikas kaunistatud. Kummutid ( pigem suured kirstud ) olid rikkalikult nikerdatud, värvitud või kullatud.

BAROKK („omapärane„)

Kujunes 16.saj. esimesel poolel Itaalias. Prantsusmaal  18. sajandil.

Põhielemendid pärinevad antiikajast. Peamine, mis eristab  barokki – on suurendatud dünaamilised vormid, rahutu rütm, looklevad kõverad, geomeetriline rida, ovaalid, spiraalid ja muud keerulisemad kujundid, mütoloogilised merejumalad, loomad. Sagedasti oli mööbel skulpturaalne ja valmistajaks skulptorid.  Mosaiik kumeratel pindadel. Puidutöötlemise masinate areng. Võimaldab erinevate materjalide kasutusele võtmist. Eksootiliste materjalide nagu pärlmutter, kilpkonna kilp , eebenipuu ja roosipuu. Lehtkulla kasutuselevõtt. Vineeri ja teiste materjali tükikestest kokku liimitud mosaiik. Poleeritud ja lakitud pinnad. Tulemuseks on sügavad ja puidu struktuuri esiletoova pinnaga objektid.

Keerd, köis-sambad, ehitud liistud ja profileeritud raamid. Motiivid on kilbid, vertikaalsed ja horisontaalsed jooned,  kobaratega, väänlevad viinamarja väädid, pärjad, vanikud, rippehised.  Tammepuu on asendunud pähklipuust mööbliga. Esimest korda mööbli ajaloos kappidel ja kummutitel võetakse kasutusele kumerad pinnad.

Toolidele ilmuvad kõverdatud jalad, kuid tugevdus „ traksid“ tooli ja lauajalgadevahel säilivad. Toolid on kõrge seljatoega ja treitud osad asenduvad rikkaliku nikerdusega.  Istmel ja seljatoel kasutatakse vaip katteid, ääristaud narmastega. Palju kasutatakse ka rotang punutist.

PRANTSUSE BAROKK.

Kõige peenemat, kallimat baroki – ajastu mööblit tehti Louis XIV ajal Prantsusmaal. Üks kõige väljapaistvamaid selleaja meistreid Andre – Charles Boulle (1642 – 1732 ). 25 – aastasena võeti ta Mööblikunstnike Tsunfti liikmeks. Hariduselt arhitekt. Peale mööblidisainimise tegi ka skulptuure. 1672 aastal tutvustas Prantsuse peaminister Boulle`i Louis XIV–le kui kõige oskusterohkemat mööblikunstniku Pariisis. Moulle`le anti kuninglik mööblitöökoda Lovre´s. Bolle töötas kuninga heaks, sest tema disainitud mööbel oli luksuslik ja toretsev. 1672. aastal omistati talle Kuningliku Mööblikunstniku tiitel. Kuningas Louis XIV valitsemiseajal oli Boulle hinnatud mööblikunstnik. Pärast kuninga surma ei ostetud enam tema Luksusliku  möölit ja ta suri vaesuses. Ebatavalised vormid, loominguline kujutlusvõime ja materjalide realiseerimine käsitöö kaudu.  Võttis esimesena mööblikujunduses kasutusele metall marketrii. Kasutas mööbli valmistamisel väga kalleid materjale eebenipuud, kilpkonna kilpi, messingit, pronksi ja muid metalle, kullatud nikerdusi, tina, pärlmutrit . Laudadel, kummutitel  marmor, graniit pealiseid. Sellist stiilikäsitlust tuntakse ja nimetatakse  tänapäeval Boulle stiiliks.

Prantsuse barokk kombinatsioon hoolikast, meisterlikust tööst ja kunstist. Mis muutis mööblivalmistamise ajalugu.

ROKOKOO (KUJUNES 18. SAJANDI ESIMESEL POOLEL)

Rokokoo projekteerimise periood algas 1720 Prantsusmaal Louis XV valitsemiseajal. Kust levis edasi teistesse Euroopa riikidesse. Rokokoo on keerulise ja delikaatse puidust käsitöö kunstiline väljendus.

Võtmesõnaks “elegantne”. Geniaalne lõpp barokkstiilile. Stiilis salong, buduaar.  Rokokoo mööblit iseloomustab, sümmeetriast ja sirgetest (arhitektuursest) konstruktsioonidest täielik loobumine. Täielik autonoomia  võrreldes eelnevate perioodidega.  Dekoratiivsed motiivid, mänguline elegantne väljendusvorm  ja rõõm asümmeetriast.

Rokokoo mööbel tundub nagu oleks valatud  plastmassi. Puidu nikerdused muutuvad väiksemaks. Muutuvad keerukamateks, igas suunas kaarduvateks. Barokk rasked loomakujulised  jalad asenduvad kergete, paindes, elegantsetega.  Sageli kasutatakse pronks ja maalitud email plaate, toonitud (värvilist) lakki. Värvidena domineerivad pehmed pastelsed värvid – valge, sinine, roheline või roosa ja kuld  on möödapääsmatu.

Elegantne puhkemööbel on sündinud: canape, puhketoolid, recliner (lamamistool) “berter.” Kas toolid kaovad?  Появляются секретер и туалетный столик.Tekkisid garderoobid, sekretär ja naised said tualettlaua.

Inglise rokokoo on lahutamatult seotud Thomas Chippendalega ( 1718 – 1779 ). Vaieldamatult kõige kuulsam inglise mööblidisainer ajaloos. Kelle funktsionaalne, moodne ja julge maitse tegi revolutsiooni mööbli ajaloos. Chippendale stiil on unikaalne kombinatsioon Prantsuse rokokoo stiilist, gooti ja hiina motiividest. Peenelt ja rikkalikult nikerdatud pitsiline selg, siluetid, viiul või kõrge sihvakas vaas. Kasutas jalgade motiivina kabiloomade nagu hobune, sebra, kits ja antiloop kujutist. Sagedasti lõppevad mööbli jalaotsad palli hoidva kulliküünisega. Chippendale tõi esile  poleeritud  mahagoni sära, keerukalt painutatud selja ja jalgadel loomade käpad. Kasutas palju hiina mööbli traditsioonilisi töövõtteid ja lakkimismeetodeid. Chippendale oli esimene meister kelle järgi tema valmistatud mööblit nimetati „ Chippendale stiiliks“

KLASSITSISM (KUJUNES XVIII KESKEL – XIX SAJANDIL  1770 – 1830 )

Euroopa üleminekuaja stiil – hilisbaroki asendumine, kujunemine klassitsismiks. Prantsusmaal Louis VI ajastu.

Küllastunud rokokoo vormid asendusid kaine ja ratsionaalsega. Eeskujuks Antiikmaailma naturalistlik vorm ja maitse. Воскресла мода на всё античное.

Seega tekkis klassitsism, oma selgete ideedega ja range loogilise vormiga toetudes  antiigi maailma eeskujudele. Eriskummalised rokokoo vormid järk-järgult „ rahunesid“ liinid muutusid sirgeks. Domineerib selgus ja harmoonia, proportsioonides. Mööbli jalad sirutuvad, rõhutades oma funktsiooni ja  kandekonstruktsioone. Meenutades alt kitsenevat sammast. Mööbel pole enam klassikaline, erinevate osade mass, vaid iga detaili saab vaadelda kui eraldiseisvat konstruktiivset tervikut. Püüd täiusele. Vormi lihtsus ja vaoshoitus, korviga lilled, pajuoksad, puude vanikud, väänlevad lindid. Palju kasutatakse spooni ja  intarsia tehnikat, geomeetrilisi vorme. Piltidega portselan medaljone, kaunistusi.

Pehme mööbel on polsterdatud ja kaetud  lillemustrilise  kangaga.

Dekooris domineerivad vanad motiivid: looklevad filamendid, pärlid, lill või loorber, vanikud, rosetid, rippehised. Sageli kasutatavad värvid (valge, roheline) koos üksikute osade  kerge kuldamisega.

Inglise klassitsistliku mööbli  parimateks näideteks on Londoni mööblidisainer ja õpetaja Thomas Sheraton ( 1751 – 1806 ) ja George Heppelewhite ning Robert Adam. Kelle kujundused ja ideed mõjutasid terveid mööblitegijate põlvkondi. Eriti varajase Ameerika mööblimeistreid. Matt pind, puu taga kujul vana lüüra või sirmi kaunistamiseks, lindid, suled ja lilled. Vormi kergus, õrnus, pehmus. Paindes detailid  meenutav tagurpidi  pööratud kilpi. Proportsionaalsed  geomeetrilised kujundid, tavaliselt ruut või ristkülik. Diivani ja toolide paindes käetoed katkematult voolujoonelised, seljatoed ruudukujulised, sekretäridel ja laudadel peidetud mehhanismid, salalaekad. Sheraton mööbel on  tuntud oma kerguse, elegantsiga – eriti õrn võrreldes varasemate Queen Anna ja Chippendale stiiliga.

George Heppelewhite (1727-1786).  Kasutas prantsuse mööbli stiilijooni inglise mööbli kujundamisel. Tema kerget ja elegantset  mööblit ei ole säilinud. Heppelwhite naine Alice mõjutatuna Chippendale ja Sheratoni edust, avaldas suure meistri mööblijoonised alles kaks aastat peale tema surma.  Heppelewhite mööblijooniste järgi valmistatud hilisemat mööblit nimetatakse  Heppelewhite stiiliks.

Robert Adam  1728 – 1792. Šoti päritolu arhitekt, mööbli ja sisekujundaja. Tema poolt väljatöötatud  „ Adam stiil „ lähtub antiikaja eeskujudest. Vana- Rooma, bütsansi ja  itaalia barokist. Vastandades ruumi suurust ja dekoratiivseid skeeme. Sümmeetria lihtsus ja elegants. Pööras palju tähelepanu detailidele, et esemed oleksid nagu kunstiteosed omaette. Kasutas toolidel klassikaliist kreeka lüüra motiivi. Kullatud detailid tagasihoidlikult maitsekad, mitte esiletükkivad vaid tervikliku harmooniaga kooskõlas. Mööbel valdavalt valmistatud mahagonist.

DAVID RÖNTGEN ( 1743- 1807)

Aabraham Röntgeni poolt rajatud mööbliettevõte. Mida poeg David Röntgen koos ühisettevõtte kellassepast  leiutaja, kaasomaniku Peter Kinzingiga ( 1745 – 1816 ) arendasid üheks kõrgema kvaliteedi näitajatega  ettevõtteks maailmas. Meisterlikus ja keeruliste mehhanismidega, salajaste laegaste, peidikutega, rikkaliku intarsiaga, pronksist kaunistustega  tehtud mööbel. Geniaalsete lahendustega ja lisavõimalustega mitmed funktsioonid, super tehnilised lahendused,  väärispuidust kvaliteetsed materjalid.   Luksusmööbli looming sai populaarseks Euroopa kuninglikes õukondades. Enamik toodetud mööblit müüdi  Venemaale aadlikele – Katariina II –le  ja Prantsuse kuningas Louis VI – le, Preisi kuningle, Euroopa aadlile ja jõukatele kodanikele. Omistati tiitel „ Kuninglik mehaanilise mööbli valmistaja. „

Tänu gildide seaduse muudatusele (eelnevalt võis omada piiratud arv selle ja õpipoisse) ja majanduse kasvule paranes ettevõtte olukord aasta- aastalt. Suurenes töötajate arv umbes kaheksakümnele töötajale. Selles väärikas ettevõttes oli põhirõhk käsitööl ja masinate osakaal väike. Vaatamata sellele valmistati ekspordiks aastas sadu mööbliesemeid. Alates 1768 kuni 1793 aastani oli üks Euroopa edukaimaid kunsttisleri töökodasid. Valmistati mööblit, kus üks liigendatav  mööbliese  oli paljude funktsionaalsete võimalustega.

Georges Jacob pärit talupoja perekonnast Burgundiast. Enamik tolleaegseid mööblivalmistajaid pärines keskklassist. Tavaliselt olid nende isad või sugulased eelnevalt mööblivalmistajad. Vaatamata oma tagasihoidlikule päritolule kasvas Georges Jacob üheks väljapaistvamaks omaaja mööbli loojaks ja valmistajaks. Varustas mööbliiga Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa õukondi.

Arvatakse, et õppis tisleriks  Louis Delanoisi juures. Meistriks sai 1765 aastal.

Valmistas mööblit Marie – Antoinettile ja teistesse õukondadesse. Georges Jacobi tuntus kasvas eriti peale Prantsuse revolutsiooni. Tänu maalikunstnik Jacgues – Louis Davidile, kes tellis temalt mööblit revolutsioonilise komitee jaoks. Napoleoni Egiptuse Kampaania mõjul, väga populaarseid Kreeka, Rooma ja Egiptuse motiive. Kullatud pronksi. Selge geomeetriline, funktsionaalne vorm.

Georges Jacob töötas välja leidliku kujundusega toolid, voodid. Kasutades kujunduses keerdus lindimotiivi, peent kujundusliku intarsiat, rikkaliku nikerdust eriti toolide puhul, õhukese messinguga kaetud profiile, silinder (kumeraid) lainjaid vorme.

Ta oli Prantsusmaal üks esimeste hulgas, kes hakkas mööbli valmistamisel  kasutama  poleeritud mahagoni, eebenipuud, seedrit koos kulla ja pronksiga.

Katariina II valitsemiseajal jätkub Euroopa mööbli traditsioonide ja mööbli ning meistrite kasutamine Venemaal. Imporditakse palju mööblit. Millega sisustatakse paleesid sealhulgas Tsarskoe  Selo ja Paulovsk.

David Röntgen arendab vene klassitsismi. Eriti kuulus on tema monumentaalne, silindrilise kaanega, peidikutega kirjutuslaud. Disainbüroo, imeline mööbel igasuguste mehhaaniliste seadmetega. Ajajooksuul kujuneb välja mõiste Vene Jacob stiil.

1796 aastal andis Georges Jacob oma äri üle poegadele Georges Jacob Son ( 1768 – 1803) ja Francois – Honore – Desmalter Jacobile. ( 1770 – 1841 ). Seitse aastat hiljem, peale Georgese surma naasis ta firmasse tööle ja töötas kuni surmani.

HENRICH GAMBS ( 1765 – 1831 )

Henrich Gambs sündis Durlahi lähedal Badenis Saksamaal. Mööblivalmistamise kunsti õppis isa Johann Daniel Gambsi juures. 1785 aastal siirdus Neuwiedi David Röntgeni juurde õppima.  1789 aastal tegi Henrich Gambs koos David Röntgeniga viimase reise Peterburi. Millejärel asus ta juba alaliselt elama Petrburi. Asutas kiiresti kasvava mööblitöökoja. 1793 aastaks sai Gambsist üks tuntumaid ja hinnatumaid mööblivalmistajaid Peterburis. Kasutas mööbli kaunistamiseks messing ribasid ja profileeritud liiste. Meisterlikud lahendused, kõrge kvaliteediga viimistlus, sobilik ja oskusliik  vineerivalik, kontrastsuse esiletoomine – mahagon ja kullatud pronks.

Asutas lisaks töökoja, mis tegeles pronksi valu ja kuldamisega. Viimane eristas teda paljudest  kaasaegsetest mööblivalmistajatest.

Vene 18 saj. ja 19saj. alguse mööbel on inspireeritud neoklassitsismist. Tugevasti seotud Gambsi ja Andrei Voronikhiniga (1759 – 1814).  Nende kahe mehe koostöös sündis silmapaistev mööblitööstuse võrgustik  Peterburis. Katariina Suure tellimusel, valmis Pavlovski, Tsarskoe Selo ja Talvepalee mööbel.

Henrich Gambsi firmat  jätkasid tema pojad Ernst (suri 1849) ja Peter (suri 1871)

AMPIIR ( KUJUNES  XVIII  TEISEL POOLEL- JA  XIX SAJANDIL ALGUL

Klassitsism muutus alates Napoleonist (suuresti tema mõjutusel) „ampiiriks“

Ampiir  oli ideaalne. Ilu ei ole lihtne vaid keerukas tegevusprogramm. Kui varem oli iidsete motiivide kasutamine originaal. Siis nüüd nad lihtsalt jäljendavad. Ampiir muutub keerukamaks kui endiste perioodide mööbel. Mugavus on teadlikult ohverdatud majesteetlikule vormile. Siledaks lihvitud pinnad, sirge ja sümmeetriline joon. Dekoratiivseid elemente dubleerivad pronksist kaunistused, karniisid, sambad, lõvi käpad, luiged, tiivulised kimäärid, marmor.

Lauad, bürood, toolid, nagu kullatud hoonete sambad , et asendada jalga. Kaunistustes kajastub sõjakas vaim: igasugused relvad, teenetemärgid, loorberi pärjad, sageli korduv täht “M”. Pärast Napoleoni ekspeditsiooni Egiptusse said populaarseteks motiivideks püramiidid, hieroglüüfid, sfinksid jne….

Ampiir sümboliks on  mahagon – ilus eksootiline puit, mida põhiliselt kasutati esimeseklassilise  mööbli puhul.

BIIDERMEIER ( XIX SAJANDI ESIMENE POOL)

Pärast Napoleoni sõdu oli suhteliselt vaikne kunstielu periood. Biidermeieri tekkimist võib osaliselt pidada – kujunenud poliitika ja tootmise toetuseks. Võime juba rääkida suureulatusliku tootmise ja kaasaegse disaini põhimõtete  algusest.

Väikekodanlik, tagasihoidlik ja praktiline stiil. Range aristokraatlik kordab ampiiri  vaimu, lähedust ja mugavust. Ampiirilt pärit aluspõhimõtted lakoonilisus, voolujoonelisus omandavad  looduslikud vormid. Minimaalne kaunistus. Biidermeieris nähakse ampiiri edasiarendust.

Valdaval viimistletud mahagonist mööbel. Laialdaselt kasutati ka saare, kirssi, kase, pirni ja vahtra puitu. Mööbli projekteerimisel  tuntavad inglise 18 sajandi  traditsioonide mõju: elegantne, ümar vorm, lihtsus ja veelkord lihtsus.

Polstriosa kaetakse  siidist kangaga millel on lihtsam, lilleline muster või värvitud triibuline puuvillane riie. Valdavalt keskklassile mõeldud mööbel. Nimi Biidermeier pärineb Viini ajalehe koomiksi tegelase Papa biidermeieri perioodist. Kes esindas, kajastas väikekodanlikke eluolu. Salongid, puhkenurgad töötajatele lugemiseks, suitsetamiseks, lilled ja  mängulauad.

Mööbli valmistamise juhtivad keskused – London, Viin ja Berliin.

MÖÖBELMEISTER MICHAL P. – A. THONET

( Viini  painutatud mööbel)

Thonet (1796 – 1871) Saksamaal sündinud Belgia päritolu mööblidisainer projekteerija ja tootja 19 sajandil. Kes viis loovuse masstootmisse, pani nurgakivi tööstustoodangule. Üks olulisemaid 19 ja 20 sajandi mööblidisaini ja tootmise mõjutajaid. Lühikese ajaga muutus suureks mööblitootjaks globaalse jaotusvõrguga. Tema loodud tootmisprotsess „ bentwood  mööbli tootmine „, kus pöögipuit pehmendati kõrgsurvega auru all ja seejärel painutati erinevateks vormideks.

Avas oma esimese töökoja 1819 aastal Reinis

Algul 1830 aastal püüdis mööblit valmistada painutatud liimpuidust liistudest. Omandas 1836 aastal Michelsmühlie liimitehase. Mille tulemusena saavutas olulise sõltumatuse. Püüdis patenteerida oma tehnoloogiat 1840- 1841Saksamaal,  Prantsusmaal, Inglismaal, Venemaal.

Tõeline läbimurre toimus puidu painutamisel kuuma auru all. Mitmetunnise puidu aurutamise järel, om võimalik materjalile anda erinevaid vorme, mis säilitasid oma kuju ka peale kuivamist Kõige sobilikumaks materjaliks osutus pöögi puit. Täiesti uus tehnoloogia võimaldas tal anda tugevale  puidule kaardus, graatsilise kuju. Sündis elegantne, kerge, vastupidav ja mugav mööbel.

P.- A. Thonet  „ Sessel Nr. 1“ mudel on loodud Garden Palse of Prince Schwarzenbergi poolt 1848 a. Tool oli revolutsiooniline mitte ainult bentwood tehnoloogia vaid ka modelleeritavate detailide poolest. See tähendas, et ühtesid detaile on võimalik kasutada erinevate mudelite kokkupanekul. Sündinud oli tänapäevamõistes laiadele massidele  taskukohase hinnaga  moodulmööbel.

P.-A.Thonet Bros „Sessel Nr. 14“ Valmis 1859 a. on armastatumaid „Viini Kohviku toole“ kogu maailmas. Enim müüdud stiilne laiatarbekaup, tool läbi aegade.

Kuna tema benwood tehnoloogiat hakkasid kasutama kopeerima ka teised mööblitootjad. Märgistas oma toodangu, istmeosa alumisel küljel.

Boppardi asutamisega sattus rahalistesse raskustesse müüs tootmise ja emigreerus koos perega Viini.

Asutas koos poegadega 1849 aastal uue ettevõtte Gebrüder P.-A. Thonet. Lühikese aja jooksul sai ülemaailmselt edukaks ja laienes kiiresti.  Viini bentwood toolid said Londoni näitusel 1850 a. pronksmedali. Seda sündmust võib lugeda tema toodanggu rahvusvaheliseks läbimurdeks. Pariisis 1855 aastal näitusel pälvis Thonet toodang hõbemedali.

Avas uued tööstused Korycanys, Moraavias 1856 aastal. Hiljem Venemaal.

Pariisi maailmanäitusel 1867 aastal pärjati tooted kuldmedaliga.

Thaonet toodangut müüdi üle Euroopa, sammuti Chicagos, New Yorgis.

Thoneti surma järel võtsid pojad ettevõtted üle. 1930 aastal P. – A. Thonet pandi alus terastorudest mööblitootmisele. Muututi suurimaks tootjaks maailmas.

Thonet on endiselt perefirma. Saksamaal Frankenbergis asuvat peakorterit ja tootmisüksust  juhib täna viies põlvkond. Ettevõte toodab betwood ja silindrilisest terasest klassikalist ja koostöös tuntud disaineritega valminud uut mööblit, nagu Claudio Bellini, Stefan Diez, Naoto Fukasawa, Hadi Teherani, James Irvine. . P.-A. Thonet täna, nagu varem, peetakse mööblidisaini teerajajaks kogu maailmas.

JACOB (1 791 – 1868) JA  JOSEF KOHN (1814- 1884)

Jacob Kohn oli juudisoost ärimees, Austria mööbli tegija ja sisekujundaja. Kes mõjutas klassikalist juugentstiili ja vineer werstatte stiili. Koos poja Josef Kohniga asutas 1849 a. mööbliettevõtte Moraavias (Vesentin, Tsehhoslovakkias). Tõustes juhtivaks mööblitegijaks Austria- Ungaris. Töötas koos kunstnike Wiener Werkstätte, Gustav Sigel,  Otto Wagner, Adolf Loos, Kolo Moser ja Josef Hoffmanniga. Olles suurimaid konkurente Gebrüder P,- A. Thonetile.

Et arendada ja laiendada toote kvaliteeti, bentwoodi tootmist, avati 1868 a uus tootmisüksus Vsetinis . Aasta hiljem tootmisüksus Jicinis . Krakowis ,Teschenis 1871 aastal ja Novo- Vene Radomskis ( nüüd Radomsko, Poola )  ning 1890 aastal Hollesovos. Kahekümnenda sajandi algul töötas ettevõttes 6300 töötajat. Päevatoodang ulatus 5500 mööbliesemeni.

Pööras väga suurt tähtsust privilegeeritud  toote kvaliteedile ja tehnoloogilistele uuendustele. Arendas välja tehnoloogia, millega oli võimalik puitu painutada 3-5 minutiga, ( P.-A. Thonetil  kulus dettailide valmistamiseks 1-2 tundi ). Tooted olid orienteeritud rafineeritud maitsele ja jõukamatele klientidele.

Jacob & Josef Kohn nimetati Hispaania mööbliga varustajaks ( Real Casa de la Proveedor)

Peale Josephni surma 1884. jätkasid ettevõttega tema lesk ja pojad.

Maailma tootmisrajatiste näitusel 1893 a. temonstreeris oma tehnoloogilisi uuendusi, tootmisprotsesse, mööbli detaile. Oma võimet lahendada terviklikult sisekujunduse projekte koos sisustusega.

Aastal 1901 said Jacob & Josef Kohn  au projekteerida ja täita mööbliga Austria Näituse Glasgow saal.

Ettevõtte tähtsust ja edu näitavad edukad näitused kodu ja välismaal ning saadus auhinnad: Centtennial Exhibition in 1876 in Philadelpiha; Expo Paris 1878 ( kiitusega), 1885 Antwerpen; Exposicio Universal de Barcelona 1888, Nizni Novgorod 1896, Pariisi maailmanäitus 1900. ( kiitusega), Glaskow, Scotland1901, Austria muuseum Art- Töökoda 1901- 1902, Torinos 1902, Louisiana ost Exposition 1904, Milano 1906, London, Bukarest, 1908 Vinna Arrt Exhibition, 1910 Buenos Aires ( kiitusega).

1914 aastal ühines J. & J. Kohn Mundus AG- ga. (Kohn- Mundus), mis omakorda ühines 1922 aastal Gebrüder P. A. Thonetiga ( P.- A. Thonet Mundus Kohn) Kohni pereliikmed lahkusid 1932 aastal firma juhtkonnast.  Kohni brändi kasutati kuni 1937 aastani.

LEOPOLD PILZER (1871 – 1959 ), FIRMA MUNDUS

Mundus AG asutati 1907 aastal Austrias. Juudisoost Saksa konglomeraat, Austria pankuri Leopold Pilzeri poolt. Ühendas rida  väikseid bentwood mööblitootjaid. Hiljem asutas firma Mundus Pilzer Budapestis.

Aastal 1914, Võtis Mundus üle enamusosaluse Jacob & Josef Kohnis. Moodustati firma Kohn Mundus AG.

Pärast Esimest maailmasõda toimud poliitilisi muutusi ja rasket majanduslikku olukorda kolis  1919 a. tootmise Viinist Tescheni

Aastal 1922., ühines Mundus AG P. – A. Thonetiga. Uueks nimeks sai P.- A. Thonet Mundus AG.

Leopold Pilzerist sai 10000 töötajaga Bugholzimpeeriumi juht. Mööblit eksporditi Aafrikasse, Indiasse, Ameerikasse kuhu Leopold Pilzer  ka 1940 aastal emigreerus.  Peal mida sai P.-A. Thonet perekond taas kontrollpaketi Saks ja Austria etevõtete üle.

Põhja Ameerikas töötab tänaseni firma P.- A. Thonet Mundus.

A. M. LUTHERI MEHHAANILISE PUIDUTÖÖSTUSE AKTSIASELTS

Lutheri vabrik kasvas välja Lutheri perekonnas põlvest põlve edasi läinud kaubandusettevõttest, mille asutas Georg Christian Luther (1717 – 1800 ),  tegutses Tallinnas juba 1742. aastast alates. Ettevõtte vahendatud kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. Eriti edukas oli Soomest toodud katusesindlite müük.

M. Lutheri tootmistegevus sai alguse 1877 aastal Rotermanni soolalaos omaaegses Tallinna sadama äri ja kaubanduskvartalis.

1880 aastal võttis Alexander Martin Luther ( 1810 – 1876) baltisaksa päritolu eesti tööstur ( kellejärgi ettevõte nime sai) oma ettevõttes kasutusele masinaid ja alustas ka mööbli tootmist. Nõudlus toodangu järele kasvas ja 1877. a. saadi luba laiendada puuhoovi ja rajada selle kõrvale auru jõul töötav saeveski 1877. a. peetakse Mehaanilise puidutööstuse Aktsiaseltsi A . M. Luther asutamise aastaks.

!882. a laiendas Christian Luther saeveskit ja rajas mehhaniseeritud tisleri töökoja, mis alustas tööd 1883. a. Ettevõte kandis nime Tallinna Auru Puusärgi Vabrik.

Lutheri pojad Christian Wilhelm Luther ( 1774- 1841 ,õppis puidutehnoloogiat Ameerikas kust tõi kaasa vineerist painutatud  põhjaga  tooli mudeli. Mida hakati Lutheri  vabrikus massiliselt tootma,  ja Carl Wilhelm Luther ( said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusvahelistest suundadest. Huvi uute mehhaniseeritud puidutöövõtete vastu viis nende juhtidajäänud perefirma 1880. aastate keskpaigas murranguliste uuenduste juurutamisele vineeri tootmise tehnoloogias.

1885. a. alustas tisleritöökoda esimesena Venemaal ja ühena esimestest maailmas liitvineeri tootmist. 1887. a. loobus C. Luther lõplikult osalusest Makarowi – Lutheri saeveskis ja puuhoovis osalemisest ning pühendus vineeri tehnoloogia mööblitootmise arendamisele. 1898. a muudeti käitis Lutheri perekonna aktsiaseltsiks ja 1898 – 1920 kandis see nime AS A. M. Luther ( lühendatult Luterma.)

Täiustas vineeri veekindla liimi leiutamisega., tänu sellele patendile sai sellest tootest maailmaäri

Asuti teostama oma mööblikujundusi.

Lutheri vineeri- ja mööblivabriku tegevus langes kokku modernistliku arhitektuuri ja disaini ajastuga, mille ülesandeks oli pakkuda odavaid, standardiseeritud, paindlike tooteid. Mis võimaldaks väikeseid eluruume vabalt kujundada. Selleks oli vaja tüüpdisaine, standardiseeritud elemente. Luther oli eelisolukorras – tänu lääne kontaktidele tundis ta modernismi. Varasem masstootmise kogemuse kaudu teadis täpselt kuidas tegutseda. Euroopa  vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguga. Ettevõtte kasvas enne Esimest maailmasõda oli erakordne, kuid sammas tüüpiline, kuna tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele. Millele mitmed tööstusharud olid üle minemas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Luteri vabriku esimese masstootmis artikli, vineerist toolipõhjad, ostsid tollased mööbli suurtootjad Thonet jt. Edu avas ettevõttele rahvusvahelised müügisuhted, mille tulemusena rajati 1897 aastal Londoni ettevõte Venesta ( vineer + Estonia ). Millele kuulus ainuõigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. 1935. aastal, julgustatuna arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jac Pritcardil Isokon Furniture Company, miis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektides ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma suhted juhtivate moodsate arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Kelle tootenäidiseid ja – arendusi tehti ka Tallinnas

Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid eksperimente.

1911. a läksid vabrik, selle Staraja Russa filiaal (asutatud 1908.a), Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, ja Läti tütarühingud Venesta kontrolli alla.

Ameerika eeskujul hakkas tootma büroomööblit. 1911

1914. a oli vabrikus 2000 töölist. I maailmasõja ajal pidi Luterma transpordiprobleemide ja turgude ebastabiilsuse tõttu oma tootmist korduvalt piirama. Detsembris 1918. a vabrik suleti. Uuesti alustati tootmisega aprillis 1919. a pärast poliitilise olukorra stabiliseerumist. Korraldasid odava mööbli kujundusvõistluse oma uute sarjade jaoks.

1920.a otsustasid aktsionärid rajada uue firma Eesti mehhaanilise puidutööstuse aktsiaselts A. M. Luther. Uuendati vabriku sisseseaded.

Pärast Esimest maailmasõda tegeleti intensiivselt uue Eesti programmiga – kuidas uude ühiskonda sisse sulada, pakkuda võimalikult laia tootenimestikku. 1925 – 1927 võeti kasutusele kuus uut vineerimispinki. Suur osa vineeriplaatidest kasutati kastiplaatide ja toolipõhjade valmistamiseks, suurenes lennukivineeri tootmine. Laiendati mööblitootmist. Toodang turustati peamiselt Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Itaalias.

Suhted kaasaegse moodsa disaini eliidiga, innovaatilised puidutehnoloogiad ja kõik muu, milleni tänased eesti mööblitootjad kahjuks veel ei küündi. Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni  kavandite järgi valmistati 1922. aastal  Lutheri vabrikus riigikogu mööbel. Valminud komplekt sai mastaapne ja esinduslik – selle lauad olid algselt kaetud rohelise kaleviga ja toolid mustjassinise sametiga. Seda võiks pidadagi Eesti oma ja moodsa esindusliku mööbli ajaloo alguseks.

Lutheri vabrik arenes  Skandinaavia ja Baltimaade kõige suuremaks mööblivabrikuks. Üht klapptooli toodeti 1922 aastal 3000 päevas. 1928.a omandas ettevõte Riias asuva filiaalivabriku – AS Lignumi.

Paljud modernistid olid 1930. aastatel veendunud mööblitootmise teaduslikes meetodites ja lootsid, et vineer on üks materjalidest, mis seda võimaldab.

Hiljem, 1930 –ndate lõpupoole valmistati luksuslikumat mööblit.

1937 a. oli käitises 1635 töötajat.

Uurija J. Kermik on oletanud, et Lutherid ostsid ka mingil aja vältel Kesk-Euroopast Thonet toolide komponente kohapeal kokkupanemiseks ja oma toolipõhjadega varustamiseks. Levinud on ka arusaam (pole kinnitust leidnud), et Lutheri vabrikus toodeti painutatud pöögist nn. Viini toole. Samas olen ise kohanud kasepuidust painutatud toole. Tõsi, ilma eristusmärkideta.

1939. aastal, mõned kuud enne Teist maailmasõja puhkemist, esitles Mehaanilise Puidutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther ettevõtte toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. Lutheri vabrik jätkas tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal.

Lutheri Mööblivabrik oli sõjaeelses Eestis väga väärikas ettevõtte. Lutheri vabriku toodang oli populaarne kodumaal ja tuntud ka kaugemal, Luther oli hinnatud tööandja sadadele inimestele.

Praegu vabrik enam ei toimi, kuid alles on unikaalse arhitektuuriga paekivihooned. Tallinnas Pärnu maanteel. Suure tõenäosusega võib öelda, et iga eestlane on oma elus kokkupuutunud mingi esemega Lutheri vabrikust. Lutheri kaunis ja vastupidav mööbel on tänaseni kasutusel paljudes eesti kodudes.

KAASAEGNE (“JUUGEND”) ( XIX LÕPUS-  XX SAJANDI ALGUSES)

19. sajandi teisel poolel tekkib eklektiline uuenduslikkuse  kultus. Masina tehnoloogia, kaasaegsed materjalid.

Art Nouveau oli esimene stiil, mis ei vaadanud tagasi ajalukku.

Otsib lahendusi maailma veidratest allikatest ja liikumisest. Tänapäevased vormid on üheltpoolt loomulikud, inspireeritud loodusest, stiliseeritud õie kaunistused. Teiselt poolt ainulaadne teravmeelsus, esitatud ajakava Jaapanis.

Põhikontseptsioon – arhitektuur, interjöör, mööbel, moodustavad ühtse ansambli. Arhitektuursetes  projektides  moodustab. Art Nouveau ornament , orgaanilise ühtsuse vormi.

Modern on loonud keeruka süsteemi lineaarne ornament, mis põhines väga stiliseeritud motiividega lilledel.

Juugend oli lühiajaline, lõpetades eklektika ülekaalu. Avas tee kaasaegse arhitektuuri ja tarbeesemetele.

Tänapäeva mööbel arenenud kahes suunas:

Dekoratiivne: Eriskummaline kuju ja kontuurid, loodus

Konstruktiivne: lihtne, selge ehitus (funktsionalism)

EKLEKTIKA – HISTORITSISM KAASAEGNE

Eklektikat – iseloomustab asjaolu ,  see ei olnud uus stiil vaid liikumine.  Mida ühendab ühine materjali ja  tekstuur. Soov elustada minevikku, kopeerides mustreid ja luues objekte, mis vastasid inimeste arusaamadele XIX sajandil.

19. sajandi segu ja isegi erinevate ajaloo stiilide  kordamine  nagu rokokoo, renessanss ja teised.

See tõi kaasa eklektika – erinevate stiilide mehaaniline ühendamine. Sageli põhimõtete, teooriate, vaadetega vastuolus olevad  elemendid, mis võivad moodustada tervikliku  toote.

Vahel võib tunduda maitsetu.

Tänapäeva inimestele meeldib väljaspool reegleid olev eklektika, orgaanilised ühendid. Modern disainerid on veendunud, et segatud stiilid 20 sajandi alguses, arenesid   harmoonilises suunas ja sobivad meie kaasaegse arusaamaga.

KAASAEGNE EKLEKTIKA

ART DECO

Kunsti ja disaini stiil, mis sai alguse 20sajndi alguse Pariisis. Õitses rahvusvaheliselt 30 – datel aastatel kuni Teise Maailmasõja alguseni. Mõjutas kogu disaini moodi, ehteid, sealhulgas arhitektuuri, tööstusdisaini, sisekujundus.

Art decos on esindatud elegants, glamuur, funktsionaalsus ja modern. Lahkumine eelkäia juugendi voolavast asümmeetriast, orgaanilistest kõveratest. Tehnoloogia koos mustrite ja ikoonidega Kaug-Idast, Antiik- Kreekast, Roomast, Aafrikast, Indiast ja maiade, asteekide kultuurist. Vormid muutuvad lihtsateks, siledateks ja tõhusateks. Pinnad siledad ja nurgad ümarad. Minimaalne ornamendi kasutus. Horisontaalsuse rõhutamine, läbi kuju ja kontuuri.

Kasutataks eksootilist puitu ja vineeri (spooni). Mustri ja struktuuri esiletoomiseks poleerpindu. Orgaaniline kuju. Julge materjalide ja värvide kasutus nagu kroom, must.

Lineaarne sümmeetria, mis mõjutas paljusid 20 sajandi mööblistiile. Sealhulgas konstruktivism, kubism, modernism, futurism.

Art deco puhkes taas 1960 – datel aastatel.

FUNKTSIONALISM (XX SAJANDI ALGUS)

Funktsionalism kunsti ja disaini stiil, mis sai alguse 20sajndi alguse Pariisis.

20 – ndatel aastatel  Saksa Bauhaus kooli disain. Üleliigsed kaunistused heideti kõrvale. Stiili filosoofia- „ vorm lähtus  funktsioonist“. Kogu interjöör on üles ehitatud põhimõttel funktsionaalsus. Mööbel võib olla ristkülikukujuline või lühike pingevabade proportsioonidega. Rekonstrueeritakse mööbli olemust.

Püüd dematerialiseerida tavapärast. Nagu toolide minimaalne olemasolu. Kerged mass- produktiivsed metall toolid. Pehmet mööblit iseloomustab selgus ja terviklikus, mis jäljendab keha kontuuri. Kaunistuste täielik puudumine. Töötlemata tekstuur , nahkpolster .

Käsitöö gild ühendab arhitektuuri, skulptuuri ja maali üheks loominguliseks väljenduseks. Käsitöölistel ja disaineritel võimalik luua kasulike ja ilusaid esemeid. Asjakohane ja uus elusüsteem.

Mööbel eristub selgelt ja täielikult vormides, paindlikkuses. Plastikust kumerad osad (painutamine),  teadlikult jäme tekstuur sisustuses. Tasakaalu saavutamine esteetilist ideaalide ja kulutasuvuse vahel.

Mööbel muutus üldsusele kättesaadavaks.

Funktsionalism Eestis 1920 – 1930 aastail. Olev Siinmaa, Edgar Johan Kuusik, Eugen Haabermann, Herbert Johanson, Alar Kotli „ Luterma“.

Avant-garde, kubismi – versioon funktsionalismis. Vanguard 20s: mööbel elegantselt lihtne uusi valmistatud väga high-tech ( kõrgtehnoloogia) materjalidest. Avangardi lõppu XX sajandil: kallis esteetilist stiili. Авторский дизайн. Autori disain

FUNKTSIONALISM (XX SAJANDI TEISEL POOLEL)

Pop Kunst (50-60s)

Selged ja sisutihedad vormid. Uus sõjajärgne arhitektuur nõudis uut esteetilisust  Hõlmab 50 st. – 70 eni  valmistatud mööblit või selle jäljendusi.

Vormid,  läikiv plastik,  värvilahendused toetavad (samastuvad)  mööbli visuaalse tervikuga. Sündinud uus esteetika – pop art.  Mööbli mudelid nagu skulptuurid. Traditsioonilised konstruktsioonid koos uute materjalidega.  Esemete , objektide ootamatu vorme, segatud ühte ruumi. Elavdas ja mitmekesistas interjööri. Mööbel on väga tehnoloogiline, mitte elitaarne  ja  üldsusele kättesaadav.

Minimalism (XX saj)

Otsekohesus ja lihtsus mustrite  ja disaini puudumine. Minimalism ХХI jätkas ja arendas funktsionalismi traditsioone. Loobumine kõigest üleliigsest.  Värvid on must, valge, hall, beez . Esemed on reeglina ühetoonilised.

Minimalistlik stiil on midagi Keldi kultuuri ja Jaapani tagasihoidlikkuse segu. Inspireeritud idamaade   filosoofiast.

Mööbel on mitmefunktsiooniline. Voodi võib olla koht kus hoida riideid. Diivani käetugesid saab kasutada kohvi v. teelauana.  Lauad peidetud kappi jne.

Tipptasemele pühendunud ideaalvormi otsingud, lakooniline enesekontrolli. Kunst millega on võimalik raha säästa.

Hi-tech (alates XX saj.)

Hi- tech ultra- moodne stiil, mis kujunes XX sajandi viimasel kolmandikul.

Mööbli vormide, proportsioonide projekteerimise juures on kasutatud. kombineeritud materjalidena – klaasi, metalli, plasti ja puitu. Kõikidel asjadel on funktsionaalne otstarve.

Kaunistuste puudumine on  kompenseeritud vormide, proportsiooni hoolika valikuga ja  materjalide esiletoomisega. Valguse mäng poleeritud pindadel, klaas,  poleeritud kroom, puit jne

Hi- tech – stiilis kõrgtehnoloogia featuring suur jõudlus, vastupidavus, praktilisus ja suurepärane kaasaegne viimistlus.

Contemporary (utilitaarne, kaasaegne, moodne)

Kaasaegne inglise keeles sõna tähendab täna.

Masstoodangu mööbel.

Kaasaegne mugav, lihtne funktsionaalne ja taskukohane. Ei sisalda ajaloolise mööbli elemente. Kõrgtehnoloogiline minimalism ja kaasaegne tehnoloogia.

Ideaalne kodu vastab tänapäeva elurütmile. Mööbel on mugav ja ergonoomiline. Sageli moodul mööbel, mida saab vastavalt vajadusele kergesti muuta. Seinad, sisseehitatud riidekapid, põhikomponentide multifunktsionaalsus. Lihtne mööbel v. selle stiilis.

Materjalid: eelistatakse keskkonnasõbralike  materjale, mis ei saasta keskkonda, laminaat, vineer, kroomitud teras, klaas, sünteetilised kangad, nahk.

Värvitoonid määratakse sõltuvalt funktsioonist. Puuduvad piirangud.

Kaasaegse stiili, mis on kõige demokraatlikumalt kooskõlas meie eluga.